«Päiksekuninganna» teeb oma esimest postireisi... ning kohe läheb ka madinaks... enne väljalendu meelitataksa Dane Thorson kosmosesadamasse mingi olulise paki järele... läbi häda jõuab mürgitatud Thorson siiski laevale ning avastab sealt oma teisiku, kes on küll stardi ajal hinge juba heitnud. Ka algavad kohe mingid jamad laeva lastiks olnud loomadega... nood hakkavad miskipärast kohutava kiirusega (taand)arenema, kuigi see taandareng on pigem sinna progressi suunas kulgev (telepaatia ja mõistus ja see kõik muu ka). Planeet kuhu laev maandub pakub ühe (bioloogilise) üllatuse teise otsa... kohemaid läheb ka madinaks... ning madin käib romaani (õnneliku) lõpuni välja.
Hea noorsoo seiklusromaan, mille hinde veab neljale just toimuvate sündmuste liialt nõrk põhjendus, ajuti on see, mis toimub ikka liialt uskumatu ja ebatõenäoline ning mõnedest suht olulistest momentidest libisetakse liialt kergelt üle. Aga lugemist vääriv tekst sellegipoolest: tugev neli!