(romaan aastast 1963)
Selgub, et seal on päris segased lood: on muidugi planeedi aborigeenid (nii umbes meie keskajas elavad), siis on sinna mõne aasta eest saabunud need sarja eelmistest osadest tuttavad pahad tulnukad kes püüavad aborigeene omavahel kaklema panna, et siis võim planeedil kergelt endale saada. Ja siis on seal veel kolm mingit Iidset väga kõrgelt arenenud (kasutavad teleportatsiooni) tegelast, kes püüavad(?) mingite müstiliste ja maagiliste olenditena näida. Kes need kolm naist tegelikult on, mina aru ei saanudki, kas jäi mul see selgitus lugedes kahe silma vahele, või ei osanud ma vihjet tähele panna, ei tea...
Kui Ross teada saab, et need pahad tulnukad ka sinna planeedile on juba jõudnud ja ta viib selle info kokku varem ajaskanneeringu kaudu nähtuga, on tal selge, et planeedi tulevik on kurb. Nüüd jääb siis üle sellega leppida või nood pahad tulnukad planeedilt minema peletada. See tähendaks aga tuleviku muutmist...
Üheskoos aborigeenidest piraatidega ning kolme arusaamatu päritolu daamiga astuvad maalased ikkagi pahadega võitlusse. Minu arvates pole siin tuleviku muutmise üle suurt midagi targutada – kui maalased niigi näivad igaveseks sinna minevikku elama olevat määratud, siis selge ju, et igaüks hoolitseb kõigepealt ikka enda heaolu eest ja et seda heaolu veidigi olema saaks, tuleb tulnukad planeedilt minema peksta.
Üsna samal tasemel raamat sarja kolme eelmisega. Minu jaoks ehk veidi liiga kirjuvõitu ja lapsik ning näiteks sarja eelmise raamatu apatšiseiklused meeldisid mulle rohkem, aga kokkuvõttes lahja neljake ikka.