Selles, etSilverberg igati tubli ja viljakas kirjamees on ei kahtle vist selle baasi kasutajatest/täiendajatest mitte keegi. Seda, et tema hästi kirjutab ei vaidlusta kah vististi keegi (eriti kui keskmist hinnet vaadata). Kõigele sellele lisaks on ta suurepärane interpreteerija. Selle asemel, et minna suurema osa kirjanike teed, kes on mütoloogiat ekspluateerinud, ja hakata rääkima, kuidas jumalad olid kosmosest tulnd või muidu üleloomulikud (nagu ka müütides väidetakse), on tema teinud hoopiski ootamatu lükke: Siverberg on Gilgamesh`i eepose üsna proosaliseks lahti kirjutanud. Ja nii ongi, müstikat jagub ainult paari episoodi jagu ja ülejäänud on kenasti lihtinimesele arusaadavaks tehtud. Ei midagi müstilist ega üle mõistuse üleloomulikku. Nõustun härra Nikkareviga, et selles romaanis ei ole ulmet selle nö "klassikalises" mõistes. Aga hea on ta ikka.