Paul Macy, kes varem oli Nat Hamlin, on Silverbergi ühe parima romaani «The Second Trip» (1972) peategelane. Igatahes oli ta täiesti unustanud, et 1970ndate alul rajas ta ühe oma kunstiküpseima romaani tosina aasta eest ühel kiirel hommikul Super-Science Fictioni jaoks paberile visatud pulpjutu süžeele.
Loos ja romaanis on muidki erinevusi, mida kirjanik jutu eessõnas üles loetleb, aga noh, see romaan (kuigi ilmselt väga hea) jääb minust kardetavasti küll üles otsimata ja lugemata. Igatahes pani toimetaja Scott loole pealkirjaks «Re-Conditioned Human», mida Silverberg nüüd aastaid hiljem lugu taasavaldades enam ei kasutanud.
Peter Macy on siis endine kurjategija, kes on valinud oma näo säilitamise ja senisest tegevuspiirkonnast kaugele väljasaatmise (alternatiiv olnuks ka väljanägemise muutmine plastilise operatsiooniga ja oma senises kodulinnas edasi elamine). Tema vana «mina» kuriteod on talle vastikud ja ta asub uues kohas Lambda Scorpii IX-l, 205 valgusaasta kaugusel Maast uut elu elama. Ta tutvub sümpaatse neiuga, kellega nende suhe peagi abieluettepanekuni jõuab, kuigi mees kardab, et kui ta naisele oma mineviku teatavaks teeb, ei taha see temast ehk enam midagi kuulda.
Aga saab veelgi hullemini minna. Nimelt astub ühel hetkel kõrtsis tema juurde tema eelmise elu kuritegeliku grupi boss, kes on juhtumisi oma kuritegemised just sinna maailma kolinud ning kellel on hea meel teda näha ja kes teda kohe oma gruppi tagasi tahab ja talle üsna vastutusrikast salakauba-ülesannet ette näeb. Macy on plindris.
Kunstliku probleemipüstitusega ja kaunis higine jutt, ilmselt on romaan kunstimeiserlikum ja psühholoogiliselt veenvam.