Siia sobib kohaldatuna fraas "Ajasrändamise teemaliste juttude kirjutamisel puudub mõte kuna kõik on juba ära öeldud". Loos võtab peategelasega ühendust mees, kes oma väite kohaselt evib ajasrändamise võimet. Ning kui näiteks jutus "The Far Side of the Bell-Shaped Curve" ei pööra autor vähimatki tähelepanu sellele, et kaasaja inimestel on kasvõi paarisaja aasta taguses minevikus raskusi märkamatuksjäämisega tänu oma tolle aja mõistes hiiglaskasvule, siis siin on ajasrändaja vähemalt pisikest kasvu. Sellega loo väärtused ka enam-vähem piirduvad, sest lugu koosneb pealiskaudsetest kirjeldustest nii selles osas mis puudutab peategelase ajarände (toimuvad muide mingi astraalkeha vahendusel ja iseeneslikult) kui selles mis puudutab jutustaja ja peategelase suhtlust. Kogu jutu mõte on, et peategelasel puudub tahtmine ajas rännata. Sellist kraami võiks kirjutada mõni "päriskirjanik" oma ühepäevasel ekskursioonil ulmekirjandusse, kogemustega zhanrikirjanikult ootaks midagi muud. Pealkiri on ka muidugi vastav...