Raamat meenutab sisult küllaltki Silverbergi 3 aastan varem kirjutatud romaani "To Live Again". Kui see on loetud ja meeldis, siis peaks ka see raamat meeldima.
Silverberg mõtiskleb jälle teemal kaks (mitu) teadvust ühes kehas. Eriti võitlusest nende vahel, kes kontrollib seda keha ja kes jääb statisti rolli.
Nat Hamlin on kuulus psühhoskulptor, kes läheb hulluks. Ta jookseb amokki ja vägistb naisi. Ta püütakse kinni ja karistuseks on tema identiteedi kustutamine. Et aga mitte lasta muidu elujõulisel kehal raisku minna, siis ehitatakse tema kehasse holovisioonidiktori Paul Macy identiteet.
Ükskord 4 aastat hiljem kohtab Paul Macy juhuslikult Nat Hamlini endist modelli ja armukest Lissat. Lissa on telepaat, ning kuna ta ei suuda oma võimet kontrollida, siis kohe-kohe kokku kukkumas. Nähes oma endise armastatu keha, näeb Lissa selles oma viimast võimalust, ning äratab oma võimetega Nat Hamlini uinunud identiteedi.
Edasi kirjeldatakse siis kahe hullumeelsuse piiril elava inimese kooselu ja Pauli ja Nati identiteetide vahelisest võitlusest oma keha üle. Eriti head on Pauli ja Nati mõtisklused selle üle, et kumb siis peaks ikkagi elama - kas vägistajast skulptor, kel oleks veel palju maailmale anda, kuid kes on ühiskonnale ohtlik, või üks tühine uudistelugeja.
Nagu ka "To Live Again", meeldis see raamat mulle. Viis.