Silverberg on selle pisut enam kui 30-leheküljelise jutustuse tarbeks mõelnud välja maailma ja rassid, mis panevad pehmelt öeldes ahhetama. Ammu aega tagasi on Maale tunginud Dhuchay’y rassi kuuluvad kahepaiksed tulnukad, kes on Maa alistanud ning veega üle ujutanud, nii et ainsad planeedile alles jäänud inimeste linnad on hiiglaslike ankrutega kõrgemate mäeahelike ja vee alla jäänud linnade varemete külge kinnitatud.
Inimkond elabki neis Triivivates Linnades, ühe säärase linna spetsialiteediks on lihaloomade pidamine, teisel puidu kasvatamine jne. Ja nende linnade vahel künnavad ookeane viikingite laadsed korsaarid, kes on maailmamere omavahel ära jaganud ning pakuvad linnadele omavahelise kaubanduse turvaliseks pidamiseks ja muidu väikepiraatide eest kaitseks tänases mõistes «katust».
Vee all elavad aga veel Maa geneetikute poolt minevikus aretatud vee all eluks kohandatud muteerunud inimsoo kõrvalharu, mis loodi õieti plaaniga tulnukatele vastu astuda, kuid neid oli tollal lihtsalt niivõrd vähe, nüüd aga on neid aastatuhandete jooksul maailmamerre siginenud miljoneid. Täiesti ootamatult Maa alistanud tulnukad aga ühel hetkel lihtsalt lahkusid ja jätsid planeedi Triivivate Linnade, terve elu laevades elavate viikingite ja veealuste inimeste lahkuarenenud gruppide pidada.
Sellises põhjalikus settingus arenebki siis Silverbergi lugu. Dovirr Stargan on Vythaini Triivivas Linnas elav nooruk, kes igatseb merelepääsemisest ja viikingite pealikuks saamisest. Ükskord, kui viikingid tulevad linnast iga-aastast andamit nõudma, korraldab ta sadamakail hulljulge jõudemonstratsiooni ning pääsebki ime läbi Lääneookeani talassarhi Gowymi laevale.
Kui ei oleks seda pööraselt fantastilist settingut, võiks ju öelda, et tegu ongi viikingijutuga, mis lahkab lojaalsuse, võimuvõitluse ja rivaliteedi küsimusi ning väljast gruppi tulnud nooruki teed viikingilaeva kapteniks ja merede valitsejaks, aga see moodustab loost väikese osa. Peaegi sekkuvad mängu Maale naasvad tulnukad, veealused mutandid ning loo lõppu kroonib vaat et apokalüptiline lahing.
Selline omamoodi postapokalüptilise hõnguga pisut elricmelnibone’lik seiklusulme par excellence!