(jutt aastast 1970)
Kuna alkeemia räägib asjade oleku muutusest, kirjutas Silverberg loo muutustest. Mingi hunnik teadvusi on mingi olulise edasikandumise huvides kehadest lahutatud ning nende tagasiühendamine õigete kehadega ei õnnestu. Osa teadvusi satub valedesse kehadesse ja neid proovitakse üha uuesti ja uuesti kehade vahel vahetada, et nad oma kodukehasse tagasi jõuaks.
Lugu vaatlebki ühe mehe tundeid ja arutlusi järjest valedesse kehadesse sattudes, neid inimesi uurides ning otsustades, et talle ikka ei meeldi see vale keha. Nimelt on võimalik teadvusel õigesse kehasse jõudes märku anda, et rohkem pole vaja vahetusprotsesse teha, et nüüd on korras. Niimoodi peategelane järjest rändab erinevate kehade vahel, kuni avastab end lõpuks mõttelt, et kas ta tahab oma originaalkehasse üldse tagasi?
Kehv jutt ei olnud, aga midagi erilist ka mitte.