Kasutajainfo

Robert Silverberg

15.01.1935-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Silverberg ·

Ozymandias

(jutt aastast 1958)

ajakirjapublikatsioon: «Infinity Science Fiction» 1958; november [autorinimega Ivar Jorgenson]
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
0
1
0
0
Keskmine hinne
3.0
Arvustused (1)

Nagu kõik kirjandushuvilised kindlasti mäletavad, on «Ozymandias» Percy Bysshe Shelley kuulus sonett, mida Silverberg oma samanimelises loos ka tsiteerida võtab.

Silverberg meenutab, et jutt ilmus Larry T. Shaw ajakirja Infinity viimaseks jäänud numbris oktoobris 1958 Ivar Jorgensoni varjunime all, mida kasutasid ajuti ka teised kirjanikud, näiteks Paul W. Fairman. Lugu ilmus pseudonüümitult, kuna samas ajakirjanumbris ilmus Silverbergilt veel materjali, kõige tähelepanuväärsemana juba arvustatud lugu «Oli kord vana naine».

Veel ohib kirjanik oma meenutustes, et tegu on ühega kokku 18 jutust ja artiklist, mis ta jaanuaris 1958 kirjutas. Tegu on taaskord klassikalise planeediseiklusega: USA relvajõudude kindralstaabi varustatud kosmoselaev jõuab ühe miljon aastat tagasi surnud planeedi juurde, laeval on lisaks sõjaväelastele, kes otsivad planeetidelt neile spetsiifilisi asju, erinevate tsivilisatsioonide relvasaladusi jmt, ka teadlaste grupp, kes planeete lihtsalt uurida tahavad.

Antud planeet ei paku sõjaväelastele mingit huvi ning need soovivad edasi lennata, teadlaste grupi juht aga tahab planeeti siiski neile mingi eeskirja alusel lubatud nädala jooksul uurida. Sõjardite ja teadlaste juhi vahel puhkeb terav sõnavahetus ajaraiskamise teemal, kuid planeeti siiski jäädakse uurima. Stseen on muidugi radikaalselt jabur, kuna sääraste ekspeditsioonide puhul oleks sellised asjad ammu paigas ja sellist vaidlust lihtsalt ei saaks tekkida. Too tolleks.

Teadlased leiavad muidu surnud planeedilt võõra tsivilisatsiooni ehitatud roboti, kellele annavadki nime Shelley soneti järgi. Teadlased otsustavad kättemaksuks sõjaväelastele neile leiust esialgu mitte rääkida. Robot õpib ühe päevaga teadlaste jutu järgi ära nende keele ning on võimeline teisel päeval nendega juba suhtlema. Ilmneb, et tegu on planeeti kunagi asustanud tsivilisatsiooni täieliku varaaida ja teadmiste depositooriumiga. Täiuslik leid teadlastele.

Kuid kas roboti vastu võiksid huvi ilmutada ka sõjaväelased? Nimelt on robotis jäädvustunud ka andmestik superrelva kohta, mis planeeti asustanud tsivilisatsioonile saatuslikuks saigi.

Kena väike humanistlik lookene. Omas kümnendis oleks ilmselt «nelja» saanud, nüüd pool sajandit hiljem on hindeks tugev «kolm».

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2018
november 2018
oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018

Autorite sildid: