(jutt aastast 1966)
Tulevikumaailmas on aga ühel kaugel tulnukate planeedil see haigus ravitav, opereeritav ning sinna Alfieri suundubki. Kuskil kosmoses on omalaadne jaotuspunkt, jutu pealkirjaks olev kosmosejaam, kus tulnukas Vuor peab n-ö. jumala ametit: tema peab langetama otsuseid, kes pääseb edasi soovitud kohta oma murele lahendust saama ja kes mitte.
Ta kuulab Alfieri mure ära ning kuidagi õnnestub ärimehel oma eksistentsi vajalikkus ja kasulikkus inimsoole tulnukale maha müüa. Ta pääseb edasi kaugesse maailma elupäästvale operatsioonile, kuid peab tasuks selle eest võtma järgnevaks viieks aastaks kohustuse asuda tööle sealsamas majas – ja nagu selgub pärast edukat operatsiooni, saab tema tööks senine tulnukas Vuori töö. Nüüd peab Alfieri viie aasta jooksul töötama jumalana ja otsustama, keda on maailmale vaja ja keda mitte, keda ootab ees lunastus ja pääsemine ning kes peab tagasi Maale pöörduma. Vastu oma paratamatule hukule ja hävingule.
Ja nii saabki Alfierist pikkadeks aastateks mees, kes peab langetama otsuseid inimsaatuste kohta... kuni ühel päeval seisab tema ees otsust ootamas üks ehitusmeister hinnerangi rassist – sellestsamast tsivilisatsioonist, kus tal kõrivähk välja raviti. Mehe mure ei paista aga olevat eriti kaalukas...
Minu meelest üpris hall ja igav jutt.