Ei jätnud üldse mingit erilist muljet, ei head ega paha, seega ka keskmine hinne.
(jutt aastast 1968)
Ei jätnud üldse mingit erilist muljet, ei head ega paha, seega ka keskmine hinne.
Nüüd tuleb aru saada, et pilt on tõeliselt suure potentsiaaliga ja võimaldaks väga vinge seiklusloo teha. Paraku on vahepeal 10 aastat mööda läinud ja see pole enam see Silverberg.
Kui ei oleks olemas Lauri Lukase arvustust, peaksin tunnistama, et ma ei saanud sellest 8-leheküljelisest teadvuse voolust mitte tuhkagi aru, aga pärast Lauri sisukokkuvõtte lugemist tuleb tunnistada, et vist miskit sellist oli jah. Probleem on selles, et jutt on erakordselt sellise suvalise ja mitte kaasa mõtlema kutsuva stiiliga paberile visatud, samas puudub tegevus, tegelased, jutustaja, korralik dialoog ja narratiiv. On mingi hämu.
Igatahes minu mõte läks lugemise ajal lootusetult uitama ning enamvähem kohe pärast jutu lõpetamist olin ma unustanud, millest see rääkis.
Võite kolm korda arvata, kas Frederik Pohlile see kirjanduslik ekskre... eksperiment meeldis või mitte. Aga noh, kaanepilt oli ju olemas ja tellitud lugu kah, mis kaanepildile tõesti mingil määral vastas. Aga milline raiskamine...