Gaius Titus Menenius on väga-väga pika elueaga mees. Ta on elanud üle kahekümne sajandi ja saavutanud alles nüüd suguküpsuse - see tähendab, et ta võib lapsi saada, mida ta väga tahabki. Aga oh häda, pole sobivat kaaslast. Terve jutt tegelikult keskendubki Gaiuse naise-otsingutele. Proovib ta siit, proovib ta sealt, aga kõik saadavad ta pikalt. Ja siis jõuab ta peadpööritava (vähemalt tema jaoks) avastuseni. Lõppkokkuvõttes väike lihtne lugu vanameistri sulest, kirjutatud siis, kui ta ei olnud veel vana ega ka mingi meister. Lugeda kõlbas, korra ajas isegi muigama, kuid ei midagi erilist. Kolm