Jutus maailma eriti lahti ei seletata. On mingi koolitaoline asutus, on naisõpetaja, kes õpetab väga eriliste laste esimest klassi. Lapsed teeb eriliseks see, et neil on kirurgiliselt eraldatud aju parem ja vasak poolkera. See võimaldab paremal poolkeral hakata arendama oraaklivõimeid. Tõelisi Oraakleid tuleb neist lastest mõni üksik. Enamus jääb keskpärasusteks, mõni läheb hulluks, mõni läheb hukkamisele või visatakse niisama koolist välja. Üks teise klassi poiss hakkab käituma väga kummaliselt ja kooli juhtkond kahtlustab vaimse ebastabiilsuse algust. Laste õpetaja avastab siiski, et poisi arenevad võimed annavad lootust ettenägemisvõime ja tunnetuse tõstmise täiesti uuele tasemele. Lugu lõpeb üsna ootamatult, jättes lugeja teadmatusse, mis siis sai.
Selline küllaltki sünge meeleolupildike. Silverbergi keelekasutus, kirjeldused ja jutustamisoskus ei luba siiski hinnet alla "nelja" panna.