Peategelane rändab mööda San Fransisco linna erinevaid reaalsusi erinevates maailmades. Mõnes maailmas pole linna ollagi, ainult tühjad künkad ja kaljud. Teises jälle on pilvedesse ulatuv tulevikulinn. Mõnes maailmas ratsutavad selle koha peal ringi ainult mongolid või indiaanlased, teises jälle on rahumeelsete primitiivsete põlluharijate küla. Peategelane otsib kõigis neis maailmades oma naist. Mõnes ta isegi kohtab teda, või äärmiselt sarnast teisikut. Kohtub muuhulgas ka iseenda täiusliku teisikuga. Kõigest hoolimata rändab ta ikka ja jälle edasi uutesse maailmadesse, lubades küll mingil ajal kindlasti tagasi tulla.
Selline millegipärast nukrat meeleolu kandev jutt, kus küll midagi kurba ei toimu. Pigem on mõned kirjeldatud maailmad ja situatsioonid koomilised. Väga hästi kirja pandud jutus lummab eelkõige Silverbergi keelekasutus, kujundlikkust ja metafoore täis tekst, millega antakse edasi igavest rändamist nii füüsilises kui vaimses mõttes.