Viimane täiendus Majipoori - tsüklisse paigutub ajaliselt hoopis kõige ette: tegevus toimub 4000 aastat enne Lord Valentine`i ja 3000 aastat enne Lord Prestimioni. Ometi on esimeste inimeste saabumisest sellele hiiglaslikule planeedile möödunud üle 10 000 aasta. Valitseva Pontifexi viies poeg, kerglaste elukommetega elunautija, kellel puuduvad igasugused poliitilised ambitsioonid, asub teele Alhanroeli kontinendi tundmatusse ja läbiuurimata idaossa. Ametilt on ta oma sõbra, mingi aadliku, õukonnalaulik, kerglaste joogi - ja pilalaulude autor. Peagi satub ta röövlite küüsi ja avastab ennast kohaliku röövlipealiku lossist vangina ootamas lunaraha saabumist. Röövlipealik osutub luulesõbraks ja vangistus mõjub luuletajale niimoodi, et ta asub endalegi imestuseks tööle meistriteose, enneolematult keeruka rütmiga poeemide tsükli kallal. Inspiratsiooni annab talle peamiselt unedes ilmuv keegi täiesti tundmatu Coronal Valentine. Silverberg on selles lühiromaanis puudutanud talle olulisi ja läbivaid teemasid: rännak kuhugi ja muutumine. Lisaks on saavutatud suurepärane Majipoori esimeste romaanide atmosfäär, lopsakas ja külluslik, muinasjutuline ja unenäoline. Puudutakse ka tõsisemaid teemasid, Majipoori koloniseerimine meenutab vägagi Ameerika koloniseerimist ja pärismaalaste saatus ei kujune ei ühes ega teises kadestamisvääriliseks.Lõpupuänt tõstab loo Silverbergi ühe meistriteose, Roma Eterna - tsükli parimate lugude vääriliseks. Kindel viis.