Erinevatesse ajalooetappidesse paigutatud lood kirjeldavad olulisemaid pöördepunkte Impeeriumi ajaloos ja nende taustal mõtiskleb kirjanik meie pärisajaloo üle... ehkki teeb seda tunduvalt vähem ideologiseeritumalt kui näiteks Poul Anderson või K.S. Robinson. Tekstid on kuidagi väga elegantselt ja lõdvalt kirjutatud, neid puudub vähimgi punnitatus või kunstlikkus. Ehk seepärast, et temaatilise kogumiku vorm ei nõua läbivaid karaktereid ega süzheesid; ei nõua seda täitematerjali, mis oleks oluline näiteks romaanis.
Kui üldse rääkida mingist üldisest sõnumist, siis oleks see selline, et Rooma püsimine ja ristiusu mittetekkimine säästis Euroopale ja maailmale meeletul hulgal sõdasid ning vägivalda; samas on tulnud lõivu maksta mitme humanitaar-ideoloogilise idee arvelt. Mida Silverbergi väga ei näigi kahetsevat... Aga kogu tsüklit on võimalik väga mitmel moel tõlgendada või raamidesse suruda, kirjanik jätab selleks üsna lahtised käed.