Ulmekirjanduse BAAS - Robert Silverberg

Arvustused (4)

23.02.2004, kell 13:32

Roma Eterna tsükkel esitab Silverbergi alternatiivse ajaloo variandi, mis põhineb sellel, et kuna juutude ränne Egiptusest Iisraeli Moosese juhtimisel ebaõnnestus (vaarao väed korraldasid Punase mere kaldal neile kenakese veresauna), siis jäi sündimata ka ristiusk, ja selle mõjud Rooma Impeeriumile. Rooma ei langenud barbarirünnakute ohvriks ja ka islam jäi hiljem sündimata, sest Rooma agent lasi Muhamedi mõrvata. Üle kivide ja kändude kestab Impeerium kuni 1850-te aastateni edasi ja muutub siis mitte just kuigi demokraatlikuks Teiseks Vabariigiks.

Erinevatesse ajalooetappidesse paigutatud lood kirjeldavad olulisemaid pöördepunkte Impeeriumi ajaloos ja nende taustal mõtiskleb kirjanik meie pärisajaloo üle... ehkki teeb seda tunduvalt vähem ideologiseeritumalt kui näiteks Poul Anderson või K.S. Robinson. Tekstid on kuidagi väga elegantselt ja lõdvalt kirjutatud, neid puudub vähimgi punnitatus või kunstlikkus. Ehk seepärast, et temaatilise kogumiku vorm ei nõua läbivaid karaktereid ega süzheesid; ei nõua seda täitematerjali, mis oleks oluline näiteks romaanis.

Kui üldse rääkida mingist üldisest sõnumist, siis oleks see selline, et Rooma püsimine ja ristiusu mittetekkimine säästis Euroopale ja maailmale meeletul hulgal sõdasid ning vägivalda; samas on tulnud lõivu maksta mitme humanitaar-ideoloogilise idee arvelt. Mida Silverbergi väga ei näigi kahetsevat... Aga kogu tsüklit on võimalik väga mitmel moel tõlgendada või raamidesse suruda, kirjanik jätab selleks üsna lahtised käed.

Teksti loeti inglise keeles

Taavi Kalju aka Ghilderich

14.03.2004, kell 16:26

Üks parimaid alternatiivajaloolisi teoseid mida olen lugenud. Silverbergi maailmas jäi sündimata ristiusk ja Rooma ei langenud barbarite rüüsteretkede ohvriks, s.t. jääb püsima, ning seeläbi jäi ka sündimata palju kurje sündmusi. Kuid ega seeläbi maailm paradiisiks muutunud, ka seal on omad probleemid.

Kui on isegi üsna ähmane ettekujutus üldajaloost, on raamatut üsna huvitav ja intrigeeriv lugeda. Pidevalt saab kõrvutada meie ja Silverbergi maailma kulgu ja sündmusi, ning jälgida kuidas pisiasjad seda kardinaalselt muudavad. Just see kõrvutamine muudabki raamatu väga nauditavaks.

Raamat on edasi antud juttudena, mis kirjeldavad erinevaid pöördepunkte Rooma ajaloos, mis osaliselt kattuvad meie ajalooga (nt. Muhamed ja islam, mis Silverbergi teoses jäävad sündimata, viikingite Ameerika avastus jne.). Juttudes on põhirõhk pandud olustiku kirjeldamisele, mitte tegevusele. Need on tavaliselt antud selliste tegelaste silmade läbi, kes ise otseselt ajaloo kulgu ei muuda, kuid on tihedalt seotud tegelastega kes seda teevad. Seega jääb neil aega analüüsida teiste tegevust ja vigu. Samas on ka paar juttu mis on antud läbi ajaloo muutja silmade läbi (nt. "A Hero of the Empire") või ajaloolise tagasivaatena (nt. "Tales from the Venia Woods").

Seega igati kiiduväärt teos, kuigi ka see ei saa läbi ilma tõrvatilgata meepotis. Selles tõrvatilgaks on viimane jutt, mis on täielik krahh. Seda mitte kirjanduslikust küljest, vaid ideoloogilise külje pealt. Tegu on ühe kehvema Silvergergi jutuga mida lugenud. Sellest hoolimata saab raamat mult kindla viie.

Teksti loeti inglise keeles

Kristjan Rätsep

7.09.2016, kell 00:39

Silverbergile omases lobisevas stiilis kirjapandud kollaažromaani sündmustik käivitub aeglaselt, ent lõppmulje sellest raamatust on igati võimas. Kaks romaani, mis mulle "Roma Eternat" lugedes esimesena meenusid, olid Milleri "Kantileen Leibowitzile" ja Robinsoni "The Years of Rice and Salt"-tohutult pika ajavahemiku vältel toimuv ja erinevateks lühemateks alateosteks jaotatud sündmustik, mis peegeldab inimkonna ajaloolist käekäiku. Võrdlus on siiski tugevalt Silverbergi kasuks-kui Robinsoni romaan oli lõppkokkuvõttes lihtsalt üsna tüütu ja Milleri oma sisaldas minu maitse jaoks ülemäära katoliiklikku moraliseerimist, siis Silverbergile mul mingeid erilisi etteheiteid pole.

"Roma Eterna" "koostislugudest" on kõige pöörasem ja eksootilisem vast "The Second Wave"-seikluslik lugu Rooma leegionäride ebaõnnestunud katsest maiade riiki vallutada. Ilmselt meeldib see tekst käesolevas kollaažromaanis mulle ka kõige rohkem. Silverbergile omane stiil domineerib selles loos vast kõige vähen, ülejäänud tekstid aga kipuvad olema just sellised... lobisevad, aeglaselt areneva sündmustikuga, lopsakad ja hedonistlikud, milletaolisi autorilt oodata võiks. Kui näiteks Majipoori maailma juures hakkas see stiil (koos maailmaga) lõpuks mõnevõrra närvidele käima, siis alternatiivajaloo jaoks näib see paremini sobivat, aidates maailma põhjalikumalt lahti kirjutada.

Kokkuvõttes-üks üsna võimas ja meeldejääv visioon.

Teksti loeti inglise keeles

Toomas Aas

25.12.2016, kell 11:09

Robert Silverberg

15.01.1935–

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Silverberg ·

Lisavahendid:

Robert Silverberg

15.01.1935–

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Silverberg ·

Lisavahendid:

Autorite sildid:

Teoste sildid: