21.sajandi keskpaik, mil lugu käivitub, jääb romaani fookusest üldiselt välja. Silverberg kasutab tulevikust peamiselt kahte teemat - seksuaalkommete vabadust ja mingite stimuleerivate narkootikumide üldkasutatavust. Eks selle koha pealt romaan olegi oma aja laps. Peategelane Jud hakkab ajakulleriks ja sealtsaadik keskendubki lugu ajas reisimisele ning minevikus juhtuvatele seiklustele.
Judi õpiajal käiakse lühidalt Lousiana minevikus, Suure Katku aegses Euroopas, ent peamiselt Bütsansis, mille ajaloolasekraadiga Jud oma "tegutsemispiirkonnaks" valibki. Kõrvuti tegevusega, saab lugeja ka Bütsansi ajaloo lühikursuse ning osaleb ajaekskursioonis...sedavõrd hästi valdab Silverberg materjali!
Mis puutub lohakasse ümberkäimisesse ajaga, siis tõesti - raske on neid paradokse ja reisimisi loogilisele mõtlemisele allutada. Kuid ega see polegi oluline. Tähtis on, et selles romaanis toimib just selline reaalsus; ajas reisimine käib just nii, nagu RS siin esitab. Romaani lõpupoole keeratakse ajarändudele selline kõrgpilotaazhi vint peale, et loogika otsimine tundub juba mõttetuna.
Enamuses käitab Jud tuuri Bütsansi veriste ja epohhilöövate sündmuste ajal - mässud, Ristisõjad, paleepöörded. Turiste huvitavad ju katastroofid ja vägivald.
Seksuaalsuhted selles 21.sajandis on siis võrdlemisi lõdvad, ning ajareiside käigus tegelevad nendega nii kullerid kui reisijad - rohkem omavahel, sest "kohalike" häirimine pole lubatud. Igaks juhuks peavad kullerid ka pille võtma, juhul kui nad siiski keelust üle astuvad. Noor ja naiivne Jud on alguses üsna kuulekas, ent puutudes kokku "isadega", kes kõik endale minevikus igasugu vallatusi lubavad, hakkavad temagi tõekspidamised muutuma.
Seksi ja armastuse vahekorda võikski pidada romaani põhiteemaks...hoolimata, et "parkimisega" Judil probleeme pole - ta juhtub isegi Bütsansi nümfonaanist keisrinna Theodosia peal ära käima - leiab ta ikkagi naisterahva, kellega ei tohiks... Kõik saab alguse õitei sellest, et veterankuller Metaxas kirjeldab Judile oma hobi - kaugete esiemade otsimist ja nendega magamist.
Judki asub akadeemilisest huvist oma sugupuud otsima - ta on pool-kreeklane, pool-juut; ja avastab, et pärineb iidsest ja vanast Ducaste suguvõsast. Ja siis kohtab ta mitmekordset vana-vana-vana-jne-ema Pulcheriat. Mõlemad tunnevad vastupandamatut tõmmet.
Hindeks panen hästi rasvase, hüüu- ja plussmärkidega "viie". Julgeksin öelda, et Silverberg oma parimal tasemel. Erakordselt lugajasõbralik, huvitav ja põnev romaan.
