Aastaid tagasi oli ta noor, edukas ja populaarne. Siis saadeti ta kontakti looma võõra intelligentse eluvormiga nende planeedile, ja seal sai ta nakkuse..
Nimelt ei suutnud peale võõraste juurest naasmist enam ükski inimene tema läheduses viibida - lähedalolijaid haaras seletamatu, vastupandamatu hirmu ja vastikusetunne. Nii kaotab Müller kõik oma lähedased ja pageb kibestunult inimkonnast ja peidab end labürinti.
Mööduvad aastad. Inimesed avastavad lähedasest galaktikast uue, võimsa rassi, kellel tundub aga olevat kalduvus nõrgemaid orjastada. Parim kontaktilooja nendega oleks Müller, aga too on endiselt peitunud labürindi keskele. Tähendab tuleb leida tee läbi labürindi ja too sealt välja tuua - soovitavalt vabatahtlikult. Teele saadetakse vana kaval mahhinaator, Mülleri kunagine sõber ja söödaks noor naiivne kadett, kelle isaga Müller hea sõber oli..
Hea lugu. On selline sünge, masendav alatoon, mis mulle meeldib.