Kasutajainfo

Robert Silverberg

15.01.1935-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Silverberg ·

The Masks of Time

(romaan aastast 1968)

eesti keeles: «Aja maskid»
Tartu «Elmatar» 1998 (Tempus fugit)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
12
6
13
4
2
Keskmine hinne
3.595
Arvustused (37)

Mitmekümnest Silverbergi suurepärasest romaanist on nüüd üks ka eesti keeles loetav. Romaanis on mõnusalt satiirilisi stseene. Näiteks see koht, kus Vornan külastab saatjaskonnaga Brutoni ebatavalist maja. Peoperemees arvab, et ta imeline maja püsib vähemalt tuhat aastat, mille peale Vornan vastab: “...ma usun, et selle ehitise algeline barbaarsus võis olla vastumeelneneile, kes elasid Kustutamisajastul...”. Bruton pidi peaaegu rabanduse saama. Analoogiline stseen toimub börsil, kus kõiki hämmastab Vornani väide, et tulevikus ei ole raha ega börssi ja igaühel on kõik, mida võiks tahta. Fondibörsi direktor on kokkuvajumise äärel. Mis seal pikalt heietada. Tõlge on ladus ja raamat mõnuga loetav. Oleks vaid rohkem Silverbergi teoseid! Kindel 5.
Teksti loeti eesti keeles

Minujaoks oli see kuidagi saba ja sarvedeta lugu. Pealegi on meilgi täna vaid ~550 päeva jäänud 2000. a. alguseni ja mingit massihüsteeriat pole ollagi (v.a Y2K oma :) Jõudsin lugemise ajal terve hulga teooriad arendada, millega lugu lõppeb. Tõenäolisemad olid, et saabubki maailmalõpp, ja vaid sellepärast Vornanit lubatigi meie aega tulla avalikult (seda versioon ei lükatud ka ümber, aga ka ei vihjatud sellele autori poolt) või see, et Vornani eesmärk oli hoopis tulevikule vajaliku energiasaamise idee varastamine - aga ei, ta piirdus avastajale taha panemisega. Sorry, mulle jäi see lugu mõttetuks. Kunagi proovin veel lugeda, kas on seal peidetud mõtet ka või ei.
Teksti loeti eesti keeles

Minu vähene kokkupuude selle autori teostega (Maa teine vari + Aja maskid) on mind juba veennud, et Silverberg on tõsiselt hea ulmekirjanik ning tema kirjatükke tasub edaspidigi lugeda. Kui eespool mainiti seda, kuidas antud jutu kangelane Vornan börsil ja Brutoni majas kaost tekitas, siis mulle meeldis ülimalt tema jutuajamine kirikuisadega ja tema esitatud versioon elu tekkest Maal. Võib vaid ette kujutada vaeste kristlaste nördimust! Raamat tekitab rohkesti küsimusi ja peamurdmist ning neile vastuse leidmine jääb lugeja hooleks. Põhiküsimus on muidugi see, et mis mees see Vornan ikkagi oli ja mis tema eesmärgiks oli. Minu meelest kajastas see raamat üsna hästi inimkonna idiootlikku religioossust ja ühe võimaliku maailmausundi teket. Samas tekitas see minu jaoks ka küsimuse, mis mehed olid tegelikult Jeesus ja Muhhamed jt. ning mis sündmused nende eluajal tegelikult aset leidsid. Mis puutub maailmalõpu kuulutajaid ja asjaolu, et praegune aeg langeb kokku raamatu tegevuse ajaga ning sellist hüsteeriat ei ole näha, siis ma kardan, et see hüsteeria võib veel tulla (ehk siiski mitte nii suur, kui raamatus oli). Kui natuke norida, siis pisut tundus raamat keskel venivat, kui Vornan oma maailmaturneed tegi. Aga ainult pisut. Kokkuvõtteks ikkagi väga hea!
Teksti loeti eesti keeles

Hea raamat. "4" sellepärast, et raske on lugu tõsiselt võtta, kui ei usu ühtki asja, mis seal toimub - kui tegelaste reaktsioonid on "elust", siis masside ja institutsioonide omad ei kannata kriitikat. Aga teos ongi neist esimestest - selgelt ja intrigeerivalt on välja mängitud Tundmatuga kohtumise inimlikud aspektid. Ka raamatu teatud lõpetamatus ja ideede poolikus on selles võtmes taotluslik - suur küsimärk jääb õhku.
Teksti loeti eesti keeles

Mina ei leidnud sellest romaanist midagi peale seksi. Ja sedagi võiks parem Maajast lugeda, seal on pildid ka juures..
Teksti loeti eesti keeles

Niisiis mõnitamine igasuguste usuhullude teemadel, kes on nõus omale mingi peaaegu suvalise tegelinski jumaluseks võtma. Lugu ise oli hea, aga viite ei annaks sedapuhku. Algus oli mõnus ja lõpuosa oli ka suurepärane, aga keskel asi kuidagi venis. Aga muidu hea raamat. Häiris osalt ka tõlketöö (mulle lihtsalt ei meeldi eriti need -ella ja -elin -lõpulised tegusõnad). Hea et eesti keeles saada on igatahes. Nonde elusõnalaste lakkamatu sõnademulina vahel lausa kosutav tükk.
Teksti loeti eesti keeles

Robert Silverberg on paraku selline kirjanik, kelle maine mu silmis iga loetud romaaniga pidevalt langeb.Stiililiselt assotsieerub tema 60-ndate looming mõnevõrra ulmevälise "noorte vihaste meeste" - liikumisega (Murdoch, Braine, Osborne, Wain, Amis), kuid erinevalt analoogidest algavad Silverbergi romaanid eikuskilt ning ei jõua ka kuhugi välja. Kuid tagasi tegeliku romaani juurde, kus oleskleb müstiline Vornan-19. Tuleviku lumpen. Tuletab meelde ameeriklast arengumaal, kes ütleb - "well... we have democracy!". Ilmselt sellised tegelased litsutaks lihtsalt laiaks ning õigustatult. Selles romaanis aga mitte, Vornan on jumala tööriistaks, mis näitab kaasaegse inimese ja tema sekeldamise mõttetust. Satiirikuna läheb Silverberg siiski, olgu tema satiiri aadressiks kasvõi sedavõrd labane asi nagu inimlik rumalus, väga odava konksu õnge. Mis puutub veel pidevasse kebernullerisse raamatu veergudel, siis sellele on vaid kaks võimalikku seletust - kas elab kirjanik reaalsuses sellist elu ja muud ette kujutada ei oska või on tegu paberil materialiseerunud unistustega.Kui antud romaan oleks mainstream (ja ma kujutan seda teost päris hästi mainstreamina ette), oleks hindeks tugev neli, ulmeromaanina jääb asi aga kirjeldamatult nõrgaks. Oh seda New Wave`i ja tema nurisünnitusi.
Teksti loeti eesti keeles

NÕRK - See sõna ongi parim seda üllitist iseloomustamaks. Alates juba kesisevõitu raamatukujundusest (äkki see ehk ongi tahtlik vastavus sisule) - kuid see sellex.Romaani lähtekoht iseenesest on ju paljutõotav - milleeniumi(ja maailma)lõpupidu täies hoos ja äkki sekkumas külaline järgmise milleeniumi lõpust. Kui palju võimalusi siit edasi arendada köitvat teksti! Kuid mida teeb hr. Hõbemägi - veab heauskset lugejat (ja hr. -19) nüride tüüpide saatel mööda maid (ja kuid) ringi ning maalib äärmiselt ebausutavaid pilte milleeniumilõpu meeleoludest ja rahvamasside (ning intelligentsete!? teadlaste) käitumisest ootamatutes olukordades.Autor kujutab millegipärast sajandilõppu ette utreeritud 60. aastate hipinduse jätkuna, masside sexrevolutsioon tänavail ja romantiseeritud intelligentide üksildane kõrbeelu; mass & eliit nautlemas kodanliku moraali lõppu ja loobumist tarbimisühiskonnast. Oleks veel õhus kirbet kanepisuitsu ja sulnist india ragat oleks pilt täielik. Raamatut lugedes on korduvalt tunne, et ta ongi kirjutatud lugemiseks aastatel 98-99, siis saaks lugeja õhata - noküllpanitäppi või kuidasta30aastattagasisedaküllettenägi. Sorry, mr.R.S. You were wrongPaar hääd leidu muidugi ikka on kah: -nt kui selgub, et Vornan on lihtsalt üks logelev turist mitte mingi tulevikukuldpea (meenub Strugatskite Väljasõit rohelisse - inimesed kipuvad end pidama nii huvitavaks, et tunnevad end kohe puudutatuna kui selgub, et kummalised külalised on sootuks lõbureisil), -Vornani ilmumine juhuslikult 25.detsembril ja otse taevast (siin oleks võimalus teha mõni teoloogilis-filosoofiline mõtterännak, kuid otsad vajuvad vette)-elu algus Maal - kotitäis jäätmeid meres (kahjuks on tunda, et autor jääb shokiefekti nautima, lastes käest võimaluse nii intrigeerivat teemat arendada).Üldse on tunne, et oluliste teemadega, mis ju ka muuseas läbi vilksatavad nagu ei viitsita eriti tegeleda. Mis puutub väitesse, et nüüd oleks justkui lugejal endal midagi edasi mõelda, siis lugejana võin ma mõelda ka ajalehte või raha lugedes - kunstilise teksti ülesanne võiks ju olla autori mõtlemise ja selle kujundite demonstreerimine. Jutu teljeks peaks vist olema kahtlus kas Vornan mitte suli ja pettur pole. Ja peaks vist ka nii olema, et lugejasse see kahtlus pääle lõppu veel sisse jääb.Kuid peab ütlema, et mingit kahtlust justkui ei tekigi. Lugejale on selge, et Vornan on külaline tulevikust: ja mis siis? Ja pinge kaob. Jutu lõpp oli ikka masendavalt fantaasiavaene küll. Lugemise ajal sigines silme ette oma pooltosinat võimalikku puänti ja teed nendeni kuid siukest lõppu, pean tunnistama, naljalt ikka välja ei mõtleks. Suur dilemma kas Vornan oli tõeline külaline tulevikust või hoopis suuremastaabiline pettur ja manipulaator sai selge ja ammendava vastuse. Vornan oli homo. oh-jah.
Teksti loeti eesti keeles

Pean Robert Silverbergi väga heaks kirjanikuks ning romaani «Aja maskid» suurepäraseks romaaniks. Mulle see romaan meeldib ning iga ülelugemisega hakkab üha enam meeldima.

Mis teeb romaani minu jaoks sedavõrd heaks? Esiteks puudub siin see paljudele ulmeromaanidele omane ühe idee kultus... et pannakse probleem püsti, natuke madistatakse ning siis saabub lõpplahendus ja maailm ongi päästetud. Silverbergi romaan mõjub kui tavakirjandus, mis on kirja pandud tulevikus. Loomulikult pole Silverberg esimene, kes sellist võtet pruugib... C. M. Kornbluth on samuti paar sellist lugu kirjutanud, ilmselt teisedki.

Mis puutub seksi, siis tundub, et eesti lugejail tuleb sellega veel harjuda. Mujal maailmas on see igapäevase elu (ja ka kirjanduse) tavaline osa ning kui sedavõrd tagasihoidlike seksstseenidega raamatus vaid mingit lõputut seksi nähakse, siis on areng ikka veel nõrga küll. (Kujutan ette milline äga oleks alanud siis Philip Jose Farmeri avaldamise järel!)

Üldiselt võite mind kiita või kiruda, aga ma ise olen rahul, et see raamat on eesti keeles olemas. Võin siin üles lugeda (kui kedagist huvitab) need teised Silverbergi romaanid, mille avaldamist ma kaalusin: «Invaders from Earth», «A Time of Changes», «Downward to the Earth», «Hawksbill Station», «Up the Line», «Thorns», «To Open the Sky» jt.
«Thorns» ja «A Time of the Changes» langesid kohe välja kui liialt head (siinne lugeja pole veel nii kaugele arenenud), ma ei soovinud neid esimestena avaldada... «Invaders from Earth» ja «To Open the Sky» langesid jällegi välja kui pisut vananenud tekstid (pole halvad, aga võiksid ilmuda alles siis, kui eesti keeles on avaldatud nii 20 Silverbergi romaani)... pisitasa langesid välja ka teised raamatud. Kõige kauem kaalusin ma romaanide «The Masks of Time» ja «Up the Line» vahel... miskipärast otsustasin ma esimese kasuks...

Ei kahetse oma valikut tänaseni... ja ausalt öeldes oli ka selline vastuoluline ning pigem materdav, kui mõistev vastuvõtt üsna etteaimatav...

Teksti loeti inglise ja eesti keeles

Tegelikult, kui täiesti aus olla, ei oskagi ma kindlat seisu- egaistekohta võtta. Eespool toodud "head kohad" isiklikult mulleküll väga sümpaatsed ei olnud, aga algus ja päris viimanejupp olid küll omamoodi head.
Teksti loeti eesti keeles

Ootasin paremat, kartsin hullemat.Kui oleks 10 aastat enne "maailmalõppu" seda lugenud, oleks võib-olla tugevam mulje olnud kui nüüd, mil 300 päeva sellesamusegini.
Teksti loeti eesti keeles

Kuradi hea raamat! See, et tegevus toimub tänapäeval ja autori ennustused suuresti ekslikud on, ei sega üldse, pigem tõestab romaani headust. Ma nimelt ei usu, et keegi neist, kes eespool nimetatud puudusi kõigest väest kiruvad, sellepärast raamatu pooleli jätnuks. Pealegi lõi Silverberg Vornani kujul niivõrd laheda tegelase, et esiotsa tuleb mul maailmakirjandusest sellega võrdseid meelde vaid ehk vürst Mõshkin. Kõik, mida minategelane Vornanist sarmist räägib, jõuab lugejani midagi oma säras kaotamata.Ausalt öeldes ehmatas ”Maa teise varju“ kehvemate juttude ohtrasõnalisus ja labased ideed mind omal ajal nii ära, et Silverbergi romaani nähes ei tekkinud vähimatki soovi seda lugeda (eestikeelse ulmeka puhul vist esmakordselt). Kui siis veel siitsamast BAASist eemaletõukavat sisukokkuvõtet ja maapõhja sarjavaid hinnanguid lugesin, siis... Igal juhul jumala õnn, et raamatukogus näppu jäi ja lugema hakkasin. Olen nüüd Silverbergi fänn ja loen novellid üle.
Teksti loeti eesti keeles

No mai tea… Miskist ju nagu oli, ja “kolme” jaoks täiesti piisavalt. Idee oli hea, tõsiselt hea kohe, aga ülejäänu… Kamp kõige tuntumaid, oma ala parimaid teadlasi, kes kõik veel peale selle eriti hoolikalt valitud, käituvad nagu lasteaia kolmas rühm. Ja ega kasvataja (miski valitsustegelane kraalik) suurt parem polnud, pigem hullem. Fondibörsi pealik norton ja idioodist miljokas, kellel olid kodus liikuvad vaheseinad – püha Vornan, tule appi – milleks küll? Mida peab vaene lugeja tundma, saades teada, et inimkonna parimate ajude ii-kuu on tegelt allapoole igasugust arvestatavat keskmist. Jube! A võib-olla tabasingi ma raamatu point’i tips valesti, äkki oli asi mõeldud horrorina…? Nii see igatahes mõjus. Muidugi on see minu (väga) subjektiivne arvamus, aga rumalaid isendeid on ümberringi niigi piisavalt, nii et raamatutes eelistan tuttavaks saada mõtlevate inimestega.Tõlge… Avastasin palju uusi huvitavaid eestikeelseid sõnu, aitäh nende eest. Samuti oli huvitav jälgida, kuidas sõbraliku Itaalia pealinn oli kord Roma, siis jälle Rooma. Need kohad raamatus mulle päris meeldisid, aga see pole kirjaniku teene, nii et kõrgemat hinnet ta selle eest ei saa.Sorry, Robert!
Teksti loeti eesti keeles

Hea pila inimkonna aadressil, kui tema päritolu asetada kõrvuti tema uhkusega. Vornan kui luuser tulevikust oli hästi lahe tegelane. Alguses otsisin mingit sügavamat mõtet selle kõige tagant, kuid siis tuli välja, et Vornan võtabki elu nii nagu elu kätte tuleb. Kuuekümnendate atmosfäär on väga tugevasti tuntav, kuid see ei sega raamatut nautimast.
Teksti loeti eesti keeles

Minu jaoks täielik pettumus. Võib-olla on see minu süü, et mulle tundub see teos täiesti mõttetu aja raiskamine. Muud midagi.
Teksti loeti eesti keeles

Raamatus oli kindlasti häid kohti, aga mingit erilist meeliylendavat muljet ma sellest ei saanud. Oli ladus tekstike, mis kohati venima kippus, ja siis? Silverberg oskab pareminigi kirjutada, aga kahjuks ei ole see taoine teos, millest selle autori tutvustamist alustada, sest kui v6tta, siis ikka parim... muidu vo~ib inimestel selle autor suhtes lihtsalt t~orge tekkida, et näed... uus raamat.. ahah... ma olen temalt nagu midagi juba lugenud, aga mida... ah seda? Kuule, ma vist ikka nii väga huvi ei tunne, raha nagu vähe ja... OK, olgu selle kujuteldava dialoogiga nagu on, aga teos on nagu liialt yheplaaniline. See j2tab asjast aga kurvavo~itu mulje. Yhe ideega saab teha h2id laastukesi, jutte, lyhiromaane, aga et nii pikki raaamatuid kirjutada, peab autoril sulg paraku veid etemini libisema.
Teksti loeti eesti keeles

Ei ole mõnus raamat. Peamiselt jäi meelde Vornani äärmine nilbus ja lamedus. Niiii pessimistlikult ei tasuks ju ka tulevikku vaadata...Ja mis puutub seksistseenidesse, siis need olid tõesti tagasihoidlikud (ilmselt pole siinarvustajad Sandra Browni naisteromaane lugenud - nood on puhas porno, ise loen neid peamiselt tõlkeapsude üle irvitamiseks), aga minu meelest pole probleem mitte seksi ülekülluses, vaid selles, kuidas seda serveeritakse. Antud juhul nilbelt.
Teksti loeti eesti keeles

Võisin taaskord veenduda, et Silverberg on suurepärane kirjanik. RS on kirjutanud väga põneva ja kaasakiskuva jutu. Autori tähelepanu pole asetunud pelgalt aktsioonile ja sündmustikule, vaid ta on aega leidnud ka tegelaskujude välja voolimiseks. See aga muudab lugemise hoopis mõnusamaks, kui mehed-naised üheplaanilised pole.

Raamatule miskit nagu ette heita polegi. Lugemise seisukohalt oli tiba jamavõitu see, et ma subjekti 2000ndal aastal läbi lugesin, siis kui jutu süþee kohaselt kõik läbi oli. See aga on küllap mu enda traagika. Samas on suht IMHO suht mõttetu eelkirjutajate virin liigse/nilbe seksi teemal. Päris loo alguses kirjeldati paljast Vornanit, ehk oleks tulnud juba siis raamat käest panna?

Hindeks pole panna muud kui tubli 5.

Teksti loeti eesti keeles

Kuiv, täiesti kuiv. Raamatus polnud ühtegi tegelast, kelle käekäik oleks mulle karvavõrdki korda läinud, samuti ka maailma. Üsnagi absurdsena tundus tolle eraklikult elava füüsiku kartus võimaliku tuleviku ees, talle oleks rohkem sobinud just vastupidine huvi. Samuti tüütas mind ära too ülal kirutud seks. Väide, et sellega tuleb veel harjuda, meenutab mulle lugu inimesest ja poomisnöörist - ära võib ju harjuda, aga see ei tähenda, et meeldima hakkab. Pealegi leidus maakeelses väljaandes massilselt trükivigu, mis igava sisu kõrval eriti tüütavaks muutusid.
Teksti loeti eesti keeles

Sellist laadi romaan mulle ei meeldinud. Tuleb tegelane, külvab süütult silmi pilgutades geomeetrilises progressioonis segadust ja lõpuks -- ah õigus, lõppu ju polnudki...

Silverbergi lühijutud "Maa teises varjus" meeldisid tõepoolest rohkem. "Aja maske" lugedes tundus, et autor on püüdnud 20-leheküljelist narratiivi 200-le leheküljele laiali määrida. Lugu sisaldas küll paar head ideed (inimkonna teke, kapitalism tulevikus -- õigemini selle puudumine; jms), kuid needki hajusid muu vahu sisse ära.

Ootasin rohkem kontsentreeritust, selgepiirilisust, ... põnevust. Mitte küll verd, higi ja M-20 granaate, aga mõistlikult huviäratavat tegevust. "Aja maskid" oli aga lihtsalt... tükk, mingist veel suuremast tükist välja rebitud. Ilmselt tuleb mul pettumuse leevendamiseks Amazoni suunduda ja uurida, mida Jyrka nimetatud "Thorns" ja "A Time of the Changes" endast kujutavad.

Teksti loeti eesti keeles

Ega palju paremini ei annagi ulmet kirjutada. Eelarvustajate virisemised teevad sestap üsna nõutuks... Eks kirjanduse retseptsioon ole muidugi isiklik asi, ent RS ei kirjuta ju sugugi igavalt ega keeruliselt, et lugeja tema taotlustesse ei võiks süveneda. Minu hinnag "Aja maskidele" oleks - suurepärane meistriteos, kirjanduslik kõrgpilotaazh, mille iga lauset on lugeda puhas nauding.

Pole ka palju (ulme)kirjanduse teemasid ja ainest, millest Silverberg siin ei kirjuta. Enamvähem kogu spekter on selles lühikeses romaanis läbi võetud, sealjuures on olemas ka süzhee (ja hea süzhee) ning elulised ja usutavad tegelased. Kõike varjutavad dekadents ja apokalüptilised meeleolud. Sisu ja autori sõnumi lahtimõtestamine jäetud lugejale.

Ei ole täpselt teada, misasi Vornan oli ja miks ta tuli. Üks tõenäone seletus - ta oli turist. Ja miks turistid tulevad? Sest neil on igav. Minevikus igavuse peletamiseks - ja ehk ka näitamaks oma põlgust esiisade üle - asub Vornan kõiki intrigeerima, irriteerima; end lõbustama. Lõpuks mängib ta messiast ja tunneb sadistlikku naudingut teiste inimeste suhete ruineerimisest.

Mind paneb üllatama, et eelarvustajad peavad teadlasi sarnaselt USA valitsusega mingeiks moraalijüngreiks ja tunneteta maniakkide kambaks... Just need ekstsentrikutest teadurid muutuvad romaanis uurijatest uuritavateks; nad on Vornanile teatav testgrupp, kelle kallal inimsuhteid harjutada. Olles end lõbustanud ja harinud testgrupi kallal, pöördub ta masside poole.

Ma ei oska tõepoolest nimetada siin ühte läbivat liini või ühte põhimõttet, mille ümber teos keerleb. Kui pakkuda sõnumeid, siis kas selline sobiks: Te olete tehtud prügist ja kõik, mida te praegu kummardate (raha, religioonid) kaotavad tulevikus oma mõtte; elage ja tundke elust rõõmu!.

Seks ja perverssused. Neid on siin Silverbergi kohta üsna vähe. Aga edasi antud värvikalt ja hästi, nagu ta alati teeb. Veelkord lummas mind Silverbergi oskus kirjutada keerulistest asjadest lihtsalt; rääkida arusaadavas ja kerges keeles asjadest, millest mõni oleks pidanud tellise kirjutama; tema meeletu ideede kontsentratsioon ja suurepärane jutuvestmise oskus.

Teksti loeti eesti keeles

Maailm on väga suhteline asi, see on juba ammu tuntud tõde. Nii et Robert toob selle fakti lihtsalt suurepäraselt esile. Eestlaste maitsed on niivõrd erinevad, et mingit konkreetset suundmust esile tuua. Asjaolu, et Silverbergi tekst sedavõrd rõve tundub, on pigem meie ühiskonna postkommunistlikust elust kui sellest, et raamat ise halb oleks.

Natuke imelik oli see tekst küll, natuke veniv ja ehk ka ebausutav (viimast tegelikult üsnagi suurel hulgal). Teadlaste tase on küllap lapsikki (ehk kasutasid nad võimalust end lõpuks ometi vabalt tunda? Kui nii, siis leiti küll väga vale aeg ja koht...) ja nende omavaheliste suhete dramaatilisus ülepingutatud. Samamoodi hindan ma rahvamasside käitumist. Kuid... Ideed! Biseksuaalne tulevikumees, kes k***b nii mehi, naisi kui lapsi (miskipärast usun, et ta tegeles ka sellega) ning suhtub meie aega, nagu meie vaataks metslasi, see on teravmeelne ja ta seda ka andekalt kasutanud. Ehkki tema eesmärk(gitus?) jääb arusaamatuks, on raamat huvitav ja väärib tähelepanu.

Teksti loeti eesti keeles

Algus polnud paljulubav. 50 lehekülge pikka iba sellest, kuidas ikka keegi "jumalasarnane" 25. detsembril Rooma treppidest alla ronis ja neuronpiitsadega politseile pikka nina näitas. Samal ajal aga kolm tegelast istusid Arizona kõrbes, võttes lakkamatult (pidevalt teose jooksul) päikest. Vahepeal oli isegi põnev, kuid lgp. autori peategelane ei mõelnud nii nagu mina. Küsis lugemisele arenguvajalikke küsimusi lõpusirgel ja siis sai ka umbmääraseid vastuseid, millest lugejale mingit tolku polnud. Silverberg on teost "vürtsitanud" suguühetega, mis iseenesest on äärmiselt kohatu -- panna ulmeteksti võimalikult palju naistegelasi, kes kohe peale ühe leheküljelist "tegutsemist" ära kaovad. Minu hall loogika astus mitmel korral vastu sellele ajarännule. Kui keegi tuleb tulevikust "olevikku", siis mulle on jäänud selline mulje, et ta ka !mõjutab! tulevikku (ehk oma olevikku). See Vernon "möllas" ma ei tea kui palju, andis maale uue religiooni ja jumala -- kuidagi oleks võinud tulla välja, et tulevik on karmilt muutunud tänuks temale. Vernon tuli turistina, keda USA valitsus siia-sinna viis, et aga tal maisest elust küllalt saaks. Häiris ka see, et Silverberg praegust ajastut -- aastat `99, mis loomulikult oli rohkem arenenud kui ta seda sulega kribistades arvas. Jüri Kallase lõppsõnas sain teada, et tegemist on tippkirjanikuga, keda kõrvutatakse Asimovite, Zelaznyde, Harrsionide, Clarkede jmt. suurkujudega. Silverberg on viljakas nagu jänes, kahju ainult et tal puudus oskus luua huvitavaid olukordi ja mõtteid. Siinkohal annaksin ka oma laituse toimetajale J.Kallasele: "Peaaegu igal leheküljel leidus mõni kirjaviga. Mul muidugi puuduvad teadmised toimetamise kohta, kuid äkki oleks võinud korrektsemalt teha?". "Aja Maskid" mulle positiivset laengut ei andnud. Võtsin lihtsalt otsuse, et Silverbergi ma vabal tahtel nii pea kätte ei võta. Raamat küll rahuldas lugemisvajadust, kuid kirjavead segasid lugemist. Logisev kolmeke tuli, kuigi mingi hetk isegi lootsin teosele anda nõrka viit.
Teksti loeti eesti keeles

Romaani lugedes jäi mulje, et see pole kirjutet mitte 1968, vaid 50 aastat varem. Kui H.Wellsile võib aastanumbreid arvestades tema naivismi osas latti alla lasta, siis Silverbergile küll mitte. Samas ma arvan, eeldusel, et kirjanik ei ole loll, et äärmise ebausutavuse kultiveerimisel on mingi temale teadaolev põhjus, millele enamik lugejaid pihta ei saa. Mina ka mitte. Ma ei pea silmas mitte tehnilise progressi prognooside mittetabavust, vaid inimeste käitumist. Ei usu, et Silverbergi arvates muutub inimene 30 aastaga niivõrd palju, kui tuhandete aastate kogemus räägib midagi muud. Miks ei taha valitsus Vornan-19-e isikut kindlaks teha riiklikke registreid kasutades? Miks peetaks ajarännu võimalust niivõrd suureks ja käitutakse vastavalt? Kas tänapäeva teadlaste domineeriv idee on intrigeerida ja keppi teha? Jne.jne. See Vornan on otsekui jänki kuningas Arthuri õukonnas, kes erinevalt Mark Twaini kangelasest ei püüa minevikuinimestele oma vaateid peale suruda. Ent ka Twaini raamatu lugemine ei olnud teab mis nauding, ehkki valiku korral Silverbergiga jääb peale.

Ma ei tea, kas kümnete lahtiste otsade jätmist tuleks lugeda plussiks või miinuseks, ent ebameeldivalt jäi vaevama mõte, miks ajarändur saabus avalikult ja kas tema väidetav uudishimust ajendet turismi-eesmärk ikka on kõige paremini rahuldatav siis, kui miljonite massid sind piiravad ja valitsuse turvamehed hoiavad luku taga. Kokkuvõttes tuleb hinne üle kahe kirjatehnika ja keelekasutuse eest. Ja kujundus mulle meeldis ka (ja kirjavead ei meeldinud).

Teksti loeti eesti keeles

"Jumalat ei ole ja Vornan on tema prohvet!"
Tugev kolm. Minulgi oli plaanis anda vahepeal nõrguke viis, aga... Ebausutav! Sellist massihüsteeriat, nagu raamatus kirjutatud, on küll väga raske ette kujutada. Jäi mulje, et iga teine inimene oli apokalüptik. "Tavainimesi" kujutatakse ikka äärmiste idiootidena. Need kõrbetegelased peaks aga sellise aastatepikkuse päikesevõtmise peale juba küll pea neegrid olema.
Peale selle, kui tuli Vornani vereanalüüs ei olnud enam mingit kahtlust, kes ta on. Aga ikka tehti sellist nägu nagu ei oleks miski iialgi selge. Teksti lugedes tundub ka, et minategelane ei võta teiste teadlaste läheduses üldse sõna - võõrastab või?
Kuigi seksiteema oli liialt tugev ei lõinud õnneks siiski selliseks pornograafiaks nagu Hyperion.
Trükivigasid oli ebanormaalselt palju. Kas see keeletoimetaja nimi pandi raamatusse moe pärast või - et näe meil on ka. Jubedaim näide on Roma ja Rooma pidev vaheldumine.
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti ei saanud Vornan tulla omatahtsi 1999. aastasse. Niisiis: kes teda laskis (käskis?) tulla ja millisel eesmärgil? Minu meelest oli Vornani ülesandeks (mida ta ise ei teadnud) uue religiooni asutamine. Ja kui sellega oli kombes, siis ... mooramaa mees on oma töö teinud, mooramaa mees võib minna. Muide, võimalik, et ta ei tahtnud minna ja viidi vägisi.

Teadlased ja seks mind ei häirinud, küll aga kirjavead. Ei Jack ega Sheila olnud usutavad. 5-.

Teksti loeti eesti keeles

Ütlen kohe ära, et minu meelest oli tegemist hea romaaniga. Teos oli ladusalt kirjutatud, peale kergelt Münhauseni stiilis sajandilõputehnika oli kõik enamvähem paigas. Allpool esitan mõne seda hinnangut täiendavat märkuse.

Esiteks, rida kommentatoreid on hukka mõistnud massipsühhoosi kujutamise. Ma ei ole sellega nõus. Massid võivad meedia mõju mistahes idiootsusi uskuda ning nende nimel tegutsema.

Teiseks, ei meeldinud "Ameerika unelma" stiilis kirjeldused 1999. a. tehnikavidinatest. Suurem osa neist olid mõttetud... Niipalju, kui mina aru saan, tegeleb "Aja maskid" inimsuhete ja psühholoogiaga kõige laiemas mõttes ning igaugused valgusolendid ja supersõõrsuud polnud lihtsalt vajalikud. Iseäranis naiivne tundus biokeemiku mõte slelest, et küll oleks hea näha, kuidas tema tehissõõrsuud looduslikus lombis hakkama saavad, kuid ta ei julge neid lasta looduslikku lompi... Tehku endale akvaariumi lombikeskkond, see ei ole keeruline!

Kolmandaks, mis oleks olnud valitsusringkondade adekvaatne reaktsioon Vernoni ilmumisele? Kui psühhosond olnuks käepärast, võinuks ta nokki lüüa ja talt kogu asjakohase info välja pumbata. Tehnikt, mis seda võimaldaks, ei mainita romaanis aga kuskil. Tüüp kõrvaldati hetkel, mil teda enam vaja ei olnud, ja peab märkima, et üsna puhtalt. Reaalses elus ilmselt ohjeldataks apokalüptikuid oluliselt jõulisemalt, kuid see ei pruugiks välistada vajadust nendevastase figuuri järele.

Neljandaks, mulle isiklikult meeldis pigev kõhklemine ja kahtlemine teemal, et kas Vernon ikka on "päris" või ei ole... Jah, lugejale oli asi muidugi selge, kuid ponud ju teose eesmärk lugejat nina pidi vedada! Teos kujutas tundmatuga kohtuvaid inimesi ja tegi seda enamvähem korralikul tasemel. Muidugi, vereproovi järgi oleks suvaline arst aru saanud, et tegelane on väga imelikust kohast pärit... Ja üldse on veider, et teda põhjalikumalt meditsiiniliselt ei uuritud.

Viiendaks, mind pani imestama, et Jüri Kallas ja Helju Vals kahe peale suudavad produtseerida niivõrd kummalise tõlke... Väike valik värdvormidest: "Roma" Itaalia pealinna kohta, "indiaanid" Ameerika põliselanike kohta, "Aster`" kui omastav vorm nimest "Aster", "Püha Rooma Impeerium" eesti keele ajalookirjutuses juurdunud "Püha Rooma Keisririigi" asemel jne. Massilistest trükivigadest ma parem ei räägigi.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018
juuni 2018
mai 2018

Autorite sildid: