Hawksbill Station on interneeritute laager, kuhu XX saj. lõpul Ameerika Ühendriikides võimule tulnud sündikalistlik valitsus saadab ''humaanselt'' oma meelsusvangid - revolutsionäärid ja terroristid. Eriline on siin see, et laager asub Kambriumi ajastus ja ajamasin töötab ainult ühes suunas. Sellega on väljasaadetus mõistetud tingimusteta eluaegsesse vangistusse, kes ühes uute vangide saabumisega saab valitsevalt klikilt ka vahest hädapäraseid resursse. Romaani alguseks on vangilaager funktsioneerinud ca 25 aastat, ning vanim elav olija Jim Barrett (vaikimisi grupi vanem), on veetnud seal 20 aastat. Midagi selles äärmiselt staatilises ja stagneeruvas ühiskonnakeses hakkab muutuma siis, kui peale pikemat vaheaega saabub laagrisse uus karistusalune, kelle käitumine teistele vangidele tundub üha kahtlasem ja kahtlasem... Raamatus kirjeldataksegi sündmusi selles laagris vaheldumisi Jim Barretti meenutustega tema revolutsionääriks küpsemisest ning pikapeale eneseparoodiaks teisenenud revolutsiooniüritusest. Suhteliselt tugev raamat, maksimumhinne jääb tulemata erilise sädeme puudumise tõttu selles üldiselt asjalikus ja loetavas tekstis ning totravõitu lõpu pärast.