Hugo ja Nebula nominant, arvatavasti eelviimane Silverbergi romaan enne tema ulmekirjanduse "hülgamist". Sisu: arvutitisimulatsioonide ja ekstrapoleerimise abil tuleviku trende ennustav Lew Nicholls on haakinud enese sappa energilisele poliitikule Paul Quinnile, kel New Yorgi linnapea ja seejärel USA presidendi ametikoht mõttes mõlgub. Kõik edeneb, kuni Lew'ga võtab ühendust kummaline tegelane, kes esitab erakordse täpsusega hüpoteese tuleviku kohta, mis kõik ka täide lähevad. Peategelane leiab end peagi salapärase selgeltnägija kütkes ja kasutades võõralt saadud 100%liselt märki tabavat tulevikuinfot, hakkavad asjad tema jaoks tasapisi allamäge minema. Võõrandumine naisest, suhete jahtumine tiimiga, kus ta töötab jne. Raamat on kirja pandud tüüpiliselt Silverbergile, tehnoloogia on kirjaniku jaoks justkui tabu, seda ei puudutata, kõike peab korvama paksult pealevalatud poliitika ja seksi kaste. Mind see väsitas, ka ei kuulu raamat just kõige õnnestavamate hulka, samal ajal puudub sõnumil sügavam sisu. Vot, siinkohal on ajukaapimine tabav ütelus.