Kasutajainfo

Robert Silverberg

15.01.1935-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Silverberg ·

New Year`s Eve—2000 A.D.

(jutt aastast 1957)

ajakirjapublikatsioon: «Imaginative Tales» 1957; veebruar [autorinimega Ivar Jorgenson; pealkirjaga «New Year`s Eve, 2000 AD»]
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
0
0
1
0
Keskmine hinne
2.0
Arvustused (1)

Viieleheküljeline lühipala «Aastavahetus AD 2000» võinuks jääda sinna pulpajakirja, kus ta esmakordselt ilmus. Jutt on ikka päris kehv.

Tegevus toimub vana-aastaõhtul 1999 kokteilipeol, kus kaks meest, insenerid Abel Marsh ja George Carhew vaidlevad seeüle, kas uus sajand algab loetud minutite pärast või alles 1. jaanuaril 2001. Nende ümber tiirlevad erinevad kontsentreerumisvõimeta tibud, kes neile järjest jooke ette toovad ja nende vaidluse üle lollakalt itsitavad. Tehakse vihjeid ka kellegi Heldwig Bellisoni Relativistliku Vabastuse nime kandvale kultusele/õpetusele/religioonile, mis tekkis kusagil Ida-Euroopas aastal 1998 ning on jutu tegevusajaks vallutamas Ameerikat. Ma ei tea, mulle meenus Hargla «Kadunud hingede ajaraamat»... ja see seos ei too kasu kummalegi kirjamehele.

Pala on alla viie lehekülje lühike ja midagi erilist rohkem selle jooksul ei juhtugi, üks meestest jääb lihtsalt kapitaalselt jokki, kuna see ongi olnud tema eesmärk ja ta on joonud erinevaid mõrvarlikke kokteile segiläbi. Loo puänt on erakordselt õnnetu, kuna ka Silverberg möönab, et pani selle puändiks oleva sündmuse etteennustamisega 31 aastaga mööda. Ta valis loo taasavaldamiseks aga seetõttu, et tal õnnestus 1957. aastal ette ennustada ažiotaaži ja rumalat vaidlust seeüle, kas 21. sajand algab 2000. või 2001. aastal. Nojah. Tõesti õnnestus.

Loo sünnilugu ja autorlus väärib ometi ajaloolist ääremärkust. Silverberg memuaaritseb, et tema agent Scott Meredithi agentuurist saatis ühe tema jutu ajakirjade Imagination ja Imaginative Tales toimetajale William F. Hamlingule, kellega Silverberg oli tutvunud Clevelandis World SF Conventionil 1955. aastal. Hamling lükkas loo tagasi, kuid kirjutas 1956. aasta veebruaris Silverbergile pika kirja, milles kirjeldas täpselt, millises võtmes ja teostuses lugusid ta hea meelega avaldaks: lühikesed, terava konfliktiga, värvikad ja sündmusrikkad ning konkreetse lõpplahendusega tekstid – selline oli ta tellimus.

Ta tegi ka Silverbergi ja Randall Garretti loomingulisele tandemile konkreetse pakkumise, et ostaks neilt hea meelega 50 000 sõnalise paketi lühiproosat kuus, mis koosneks eri pikkusega lühijuttudest, ning maksaks neile selle eest 500 dollarit kuus (umbkaudu tänapäevase vääringu saab, kui selle summa kümnega korrutada). Silverberg ja Garrett olid juba hõivatud Amazingu Howard Browne’ile kirjutamise ning John W. Campbellile jutusarja tegemisega, lisaks oli Silverbergil pooleli ülikooli lõpetamine ning ta saatis lugusid sõltumatult nende kirjanduslikust tandemist ka ise erinevatele toimetajatele. Lühidalt, mehed nõustusid Hamlingu pakkumisega.

Nii hakkasidki Garrett ja Silverberg alates juulist 1956 saatma Hamlingule 5-6 jutuseid pakette ning tegid saadud raha sõltumata kummagi mehe igakordsest reaalsest panusest alati pooleks. Silverberg tunnistab, et ei suuda enam tagantjärele öelda, millised neist pakettides Hamlingule läkitatud tekstidest on tegelikult Garretti kirjutatud, millised tema enda sulest ning millised on reaalsed ühistööd, mille näiteks hommikupoolikul üks mees alustas ja õhtupoolikul teine lõpetas. Lugude autorinimed ei ole ka abiks, kuna nad saatsid need teele varustatud nimedega nagu T. H. Ryders, William Leigh, Eric Rodman, Ray McKenzie ning Hamling vahetas enamvähem kõik need nimed välja, ilmutades lugusid suvaliselt tollaste tunnustatud kirjastuspseudonüümide all nagu Warren Kastel, S. M. Tenneshaw, Ivar Jorgensen jne.

Segadust lisab, et mõnikord avaldas ta mõne loo ka Robert Silverbergi või Randall Garretti nime all ning suurmeister mäletab, et korduvalt juhtus nii, et Silverbergi nime all ilmus täielikult Garretti kirjutatud jutte ja vastupidi. :) Silverberg tunnistab, et tunneb mitmete lugude puhul seal esinevate elementide või stiilivõtete järgi ära, kelle kirjutatud need on, aga lisab, et kokkuvõttes on tema ja Garretti täielike bibliograafiate koostamine ja eristamine võimatu, kuna juhtus nii, et nad kasutasid teineteise nimesid tihti vastastikku pseudonüümidena.

Käesolev lugu ilmus Ivar Jorgenseni pseudonüümi all, mis kujul Ivar Jorgenson oli algupäraselt Amazingus töötava toimetaja ja kirjaniku Paul W. Fairmani varjunimi, kuid millest hiljem sai paljude poolt kasutatud kirjanikunimi. Käesoleva loo kohta mäletab Silverberg, et selle on kindlasti ta ise üksinda valmis kirjutanud.

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2018
november 2018
oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018

Autorite sildid: