«Soe inimene» on jutt, millega Silverbergil õnnestus lõpuks murda üks suuri barjääre ning vallutada ajakirja The Magazine of Fantasy and Science Fiction veerud ning selle toimetaja Anthony Boucheri süda. Boucher oli seni mitmeid Silverbergi jutte tagasi lükanud, aga see lõpuks sobis. Sobis lausa sedavõrd, et see jaanuaris 1957 kirjutatud jutt (kokku valmis tolles kuus 17 juttu, 85 000 sõna) ilmus juba ajakirja sama aasta mainumbris ja Boucher reklaamis kaanel välja ka Silverbergi nime.Kuidas see seni valdavalt uljaid rämpskosmoseoopereid vorpinud kirjanikul siis õnnestus? Silverberg tunnistab süüdlaseks jällegi Milfordi ulmekirjanike konverentsi septembris 1956, mis tõsiselt ta oma vaateid ümber hindama pani. Ta viskas peast välja kõik üüriraha teenimiseks kirjutatud tekstide jaoks ära õpitud võtted ja oskused ning püüdis seekord kirjutada midagi hoopis teistsugust, mittekommertslikku.
Nagu ütleb Hargla, jutus pole midagi erilist, aga see on omal vaiksel intelligentsel mittelärmakal kombel kenasti välja peetud.
New Brewsteri linnakesse ilmub keegi Davis Hallinan, kes tundub kõigile temaga kokku puutuvatele väikelinna elanikele hästi soe ja mõnus ja empaatiline inimene, kes kuulab alati viisakalt su muresid ja kes puhtalt oma kohalolu auraga paneb sind puistama talle – võhivõõrale – südant teemadel, mida sa pole oma naiselegi kunagi rääkida tihanud. Ja nii edasi.
Kaastunnet jätkub tal alati kõigi jaoks (kuigi järgmisel päeval pärast inimestega suhtlemist Hallinan oma majast ei välju, taastudes justkui emotsionaalselt), kuni tema teele satub väike poiss, kes on aastaid olnud koolis tagakiusatu, keda peetakse veidrikuks, eriliseks, teistsuguseks. Ning kui selle poisi aastaid kogunenud mured, probleemid ja emotsioonid ükskord valla pääsevad... telepaatiline saatja osutub tugevamaks kui vastuvõtja.
Selline kena kirjanduslik-satiiriline pala väikestest inimlikest tunnetest kerges ulmevõtmes. Ilusasti tehtud aga pisut ebahuvitav, ütleme siis: ilma pretensiooni ja ambitsioonita. Hilisem Silverberg oleks siia ka mingi suurema konflikti ja eetilise dilemma sisse toonud.
