Nii on tegu üpris eklektilise valikuga, milles raamatule avalöögi andev pala tuumasõja järgsest progreseeruvas toidupuuduses vaevlevas maailmast üpris aegununa mõjub. Kaks kogumiku parimat lugu ("Näha nähtamatut inimest" ja "Reisijad") on juba eesti lugejale tuttavad ning vaevalt et rohkemat tutvustamist vajavad. Eesti keeles on olemas ka esimest korda Ellisoni kuulsas antoloogias ilmunud "Kärbsed", kuid selle jutuga pole mul kunagi soojemaid suhteid olnud. "Warm Man" on näide taotluslikult piiripealseks ja kirjanduslikuks kirjutatud ulmeloost, kuid peale lugemist jääb klantsajakirja mekk suhu. Kaks lugu ("Hawksbill Station" ja "Nightwings") on hiljem romaanideks arendatud. Esimese osas võib autoriga nõustuda, et jutt jätab parema mulje kui laialivalguv romaan (kus jutu tekstile on vahele lihtsalt juurde kirjutatud peategelase tausta ja minevikus läbielatut), kuid tipplooga sellest hoolimata tegu pole. "Öötiivad", kus on kujutatud pseudofuturistlikku maailma (milletaolisi leiab hulgi Jack Vance`i teostest, muide, ka "Sixth Palace" selles kogumikus on samas võtmes kirjutatud) on veidravõitu lõpust hoolimata märksa huvitavam, osutades ilmekalt, et Silverbergi tüüpiline kangelane on resigneeruja, vaatleja, juurdleja, mitte kandilise lõuaga action man. Viimase loo osas tuleb suuresti nõustuda sellele eraldi arvustuse kirjutanud Musta Kassiga. Ning omamoodi kirjandusliku võimekuse proovikivina mõjuv "Sundance" tundub täpselt sama hea kui mõned aastat tagasi esmakordselt lugedes.
Kuigi järelmulje alusel pole see, mitu kordustrükki üleelanud raamat (kirjastuse Gregg kordustrüki käigus on juurde siginenud ka sõsarköide "The Best of Robert Silverberg Volume 2") ehk just parim raamat, millega tutvust Silverbergi lühiloominguga alustada (igal vähegi pühendunud eesti ulmehuvilisel on see esmatutvus niinkuinii ammugi selja taga), siis kirjaniku mängumaad, tema võimeid ja nende arengut avab ta küll kenasti. Ja edasi on lugeda oi-kui-palju, sest Silverberg on aktiivsel loomeperioodil olnud ehtne kirjutamismaniakk (lisaks aukartustäratavale produktiivsusele ulmevallas - kasvõi romaanide arvult mahub Silverberg lahedasti sellealasesse BAASi top teni - on ta toimetanud, kirjutanud palju populaarteaduslikke teoseid ning kurjad keeled räägivad, et erinevate pseudonüümide all ka ohtralt pornot).