Suure Vankri epsilon-12 koloonia saadik Eving lendab Maale, et paluda abi tulnukatega võitlemiseks. Üle viiesaja aasta pole endine koloonia Maaga ühendust võtnud, ja selle ajaga on palju muutunud.
Selgub, et Maa ei saa oma endist kolooniat mitte millegagi aidata, maalased tegelevad puhta teaduse ja kinstiga, neil pole isegi kosmoselaevu. Veelgi hullem, paistab, et Maa langeb ise veretu majandusliku vallutuse ohvriks oma endise Siiriuse koloonia poolt. Siiriuse saatkonna töötajad kahtlustavad Evingut, et ta jutt tulnukatest on väljamõeldis, et tegelikult on ta hoopiski teiste kolooniate spioon.
Selle koha pealt algavad põnevad seiklused nii maal kui kosmoses, ei puudu ka rännakud ajas.
Romaani lõpp kisub veidi liiga heroiliseks, lisaks ei ole seletatud romaani ühe põhilise sõlme - aja-silmuse teket. Igatahes mina küll ei suutnud seda kuskilt välja lugeda.
Kokkuvõttes siiski korralik neli.