Kasutajainfo

Robert Silverberg

15.01.1935-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Silverberg ·

Road to Nightfall

(jutt aastast 1958)

ajakirjapublikatsioon: «Fantastic Universe» 1958; juuli
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
2
2
0
0
Keskmine hinne
3.5
Arvustused (4)

Oma valitud lühiproosa paremiku kogumikesarja 4. köidet, mis katab kronoloogiliselt kirjaniku esimest tegutsemiskümnendit ja loomeperioodi – 1950ndaid, alustab Robert Silverberg vast oma tolle perioodi ühe silmatorkavama jutuga, mitte aga (igaks juhuks) näiteks debüütlooga.

«Öösse viiv teekond» on kirjutatud kirjaniku debüteerimise ajal, 1954. aastal, aga pärast seda, kui seitse või kaheksa ajakirjatoimetajat olid selle teksti kui liiga depressiivse, morbiidse ja negativistliku ning avaldamiskõlbmatu tagasi lükanud, pani Silverberg teksti riiulisse. Kaks aastat hiljem näitas ta seda äsja Clevelandist New Yorki ja täpselt tema naabrimeheks kolinud noorele Harlan Ellisonile, kes karjatas loo lugemise järel: «Hiilgav! Suurepärane!» ning lubas tekstile ise avaldamiskoha leida.

Selle ta varsti leidiski Hans Stefan Santessoni ajakirja Fantastic Universe näol, kus jutt lõpuks ilmavalgust nägi.

Loo tegevus toimub tuumasõjajärgses New Yorgis aastal 2054, kogu linn on varemeis, Appalatši mäestik äärmiselt radioaktiivne ning linnas (nagu ka kogu maailmas) napib toitu. Sellest, mis saab toidu otsalõppemise järel jõuetust ja vaimselt ning moraalselt degradeerunud inimühiskonnast, see jutt räägibki. Kannibalismist on kirjutatud palju-palju, ning Silverbergki möönab, et ei mõista, mis selles loos toona nii erilist tundus, et see riiulile pidi jääma, kuna Damon Knight, Fritz Leiber ja Theodore Sturgeon olid taolisi tekste ometi juba avaldanud.

Loo sisu on kaunis keskpärane, midagi üllatavat pole ka kumuleeruva pinge vallandumislaadis ning lõpplahenduses, tekst on isegi natuke puine ja dialoogid mitte kõige profimalt tehtud, aga midagi selles jutus on. Midagi painavat. Ehk mõned napid talveõhtuse varemeis New Yorgi kirjeldused, kus varjudena liiguvad ringi jõuetud ja näljas inimesed, kes ajuti gruppidesse koondudes koeri püüavad ning neid seejärel söögiks ära jagavad, või kasside-koerte otsalõppemise järel sedasama oma nõrgemate kaaskodanikega ette võtavad... Kui Charles Dickens oleks kirjutanud midagi tuumasõjajärgsest talvisest Londoni tööstusmaastikust, kus vohab kannibalism, oleks tulemus ehk midagi pisut sarnast :)

Loomulikult on see lugu toidu otsalõppemise ja geograafilise immobiilsuse seisukohast ning kannibalismini jõudmise kirjeldusilt täiesti üks suur kehastunud loogikaauk, aga need mõjusad ja lummavad kirjeldused tõesti päästavad selle noore autori kohati toore ja logiseva vaimusünnitise.

Peaaegu «neli miinus».

Teksti loeti inglise keeles

Sünge postapokalüptiline õhustik on loos päris hästi välja tulnud ja nii noore autori kohta on see päris hea saavutus. Samas on loo sisu, nagu ka eelarvustaja on maininud, kaunis keskpärane ning selle muudab ulmeliseks peamiselt setting 2054. aasta New Yorgi näol, peaaegu samasuguse süžee võiks paigutada ka näiteks blokaadiaegsesse Leningradi või mõnda muusse mitteulmelisse keskkonda.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018
juuni 2018
mai 2018

Autorite sildid: