Silverbergi koostajanärv on terav ja mulle ta valik meeldib. Mõned siinsetest juttudest jäävad minuga kindlasti terveks eluks; arvatavasti ei unusta ma kunagi Tiptree ängistavat laboritraagikat, Farmeri tekstuaalselt mitmekihilist anekdooti Osirisest ega Effingeri sürrealistlikku zen-ilmutust. Kuigi mõned valimiku hämaramad autorid (Jeffers, Marshak, Girard) pikemas perspektiivis hämaraks jäävadki, pakkus nende jälgede ajamine ometi terakese põnevust.
Antoloogia hankimine oli impulsiivne sisseost, mida ma küll kindlasti ei kahetse, ning lugemisele kulunud aeg igati hästi sisustatud. Täitsa kahju on sellest kolmekümne aasta tagusest toimetajast, kellest minuni jõudnud eksemplar tõenäoliselt lugemata jäi — leidsin nimelt köite vahelt paberilehe, kus kirjastus palub arvustusi mitte avaldada enne raamatu ilmumiskuupäeva. Lahkelt lubatakse küsimise peale saata ka koostaja foto, ehkki aiman, et see pakkumine enam ei kehti.
P.S. Arvustus on tegelikult kirjutatud 31. märtsil. Mul õnnestus nimelt ühe arvustuse lisamisel puterdada, nii et jutu retsensioon sattus iseloomustama kogu kogumikku.