Kasutajainfo

Robert Silverberg

15.01.1935-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Silverberg ·

An Outpost of the Empire

(jutt aastast 1991)

ajakirjapublikatsioon: «Isaac Asimov`s Science Fiction Magazine» 1991; november
Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (3)

Jutt kuulub Silverbergi alternatiivlugude Rooma seeriasse. Idee on selles, et Lääne-Rooma impeerium ei lagunenud kunagi ja Pax Romana kehtib tänapäevani.

Selle loo tegevus toimub 1123 aastat pärast Constantinopoli rajamist, st. 15. sajandil. Tegevuspaigaks on Veneetsia, mis koos Ida-Rooma impeeriumiga on hiljuti läinud Lääne-Rooma alluvusse. Linna tuleb uus Rooma kuberner ning jutus vaadeldakse kõrgi üliknaise suhtumist okupanti. Muidugi lahvatavad ka tunded põlema. Alternatiivmaailm (Ameerika jne) on hästi kujutatud, ka inimesed on elavad, aga jutt ei pakkunud midagi üllatavat. Seepärast 4.
Teksti loeti inglise keeles

Omamoodi geniaalne viis alternatiivajalugu kirjutada. Ajaloo kulg antakse edasi paari juhusliku inimese suhte kaudu. Umb. 15. sajandi keskel lõppeb kreeklaste domineerimine, Rooma ajab end taas jalule ja annekteerib Bütsansi. Kaunisse Veneetsiasse, mis seni kuulunud Bütsansile, saabub uus prokonsul. Peategelane, ülikusuguvõssa kuuluv noor lesk Eudoxia otsustab roomlase - keda ta peab harimatuks ja brutaalseks jõhkardiks - kättemaksuks võrgutada. Kreeklastele paistab Rooma madalakultuurilise ja fashistliku impeeriumina. Oma üllatuseks avastab Eudoxia aga prokonsulis klassikaliselt haritud ja kompetentse armastaja. Nende vestluste käigus esitatakse ajaloofilosoofia, mis seletab Rooma püsimist ja Bütsansi langust. "Viie" teeniks jutt juba ainuüksi selle mõttekäigu eest, et "kreeka mees armastab nagu poeet, Rooma mees aga nagu insener. Aga kui ka insener võib kirjutada head luulet, siis üle poeedi poolt ehitatud silla me vist heameelega ei ratsutaks."
Teksti loeti inglise keeles

Üldiselt nõus kõigega, mis Golikov kirjutab selle jutu kohta, ainult et ma sain asjast ikka nii aru, et Eudoxia ei otsusta kättemaksuks Pompeius Falcot võrgutada, vaid tegeleb terve esimese jutustuse poole iseenese veenmisega, et "tegu on harimatu matsiga ning et ma ei ole temasse kõrvuni armunud...!" Kummati siiski on. Tüüpilisel Silverbergi Igavese Rooma sarja tekstide kõrgel tasemel teostatud jutustus, kartsin veidi seebisemat-moosisemat lõppu, selle asemel toodud farsilike sugemetega lõpulause (mis ainsana toetab Golikovi teooriat:)) päästis päeva.
Olulisim Silverbergi oskus, mida ka varemarvustajad on märkinud, on just see ajalooalternatiivide esitamine justkui kõrvaliste, suvaliste ääremärkustena, samuti on see ju ka kõigis varem sellest sarjast loetud tekstide puhul. Peaaegu suurepärane.
Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2018
november 2018
oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018

Autorite sildid: