On üks ülik, kes on mõistnud end vabatahtlikku pagendusse ning sõidab seetõttu Majipoori arhipelaagi lõunapoolseimale saarele Suvreilile (sorry, õigekiri mälu järgi!), et sealsetes metsikutes oludes siis vaimselt puhastuda.
Lisaks personaalsele meeleparandusele on ülikul ka pisuke ühiskondlik ülesanne – ta peab välja selgitama, et miks on vähenenud loomade eksport Suvreililt. Selleks tuleb muidugi sõita saare sisealadele, karjamaadele... ning selgub, et kaks teed on kasutuskõlbmatut ning kolmas viib läbi kõrbe, kus hukkuvad inimesed...
...inimesed hukkuvad aga seetõttu, et nende unenägusid varastatakse ning inimesed kipuvad seetõttu hulluma... hullumine kõrbes pole aga üldsegi tervislik tegevus! Siiski tuleb loo peategelasest ülikul valida see kõrbetee...
Lugu on põhimõtteliselt sellest, kuidas Unede Leedi saab omale paarilise Unede Kuninga. Unenäod on Majipoori elus/olus ääretult olulisel kohal – miskit psühhoteraapia ja tuleviku prognoosimise abivahendi laadset.