Lugu tüdrukust (Thesme), kes maailmaga pahuksis olles läheb metsa elama... leiab metsast haavatud teise rassi esindaja – ghayrogi. Ghayrogid on sihukesed soomustega kaetud reptiilid (tõsi, tegelikult nad küll pärisreptiilid pole, aga inimene kipub neid siiski vaistlikult reptiilideks pidama), kes tulid kusagilt kosmosest, et abistada hiigelplaneedi Majipoor elanike nende maailma ülesharimisel...
Ghayrog on jala murdnud... Thesme, kes läks dzhunglisse elama, sest tahtis üksi olla, võtab ghayrogi oma hütti ning hakkab teda ravima. Vaikselt, aga järjekindlalt hakkab nende vahel (bioloogilistest erinevustest hoolimata, või just seetõttu) kujunema sekssuhe... Silverberg kirjeldab siin ääretult delikaatselt ja kordagi vääratamata selle suhte arengut... samas on kõik see tohutult usutav ja erootiline.
Iseäranis veenvalt on (minu arust) kirja pandud loo lõpus need ghayrogi ja selle Thesme hilisema mehe nägemused kogu suhte olemusest ning nende pärastine käitumine.
Ääretult delikaatne ja tohutult avameelne lugu sihukesel teemal, kus ka üsna suured meistrid libastuma kipuvad.