Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Robert Silverberg

15.01.1935-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Silverberg ·

To See the Invisible Man

(jutt aastast 1963)

ajakirjapublikatsioon: «Worlds of Tomorrow» 1963; aprill
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Märgata nähtamatut»
«Liivimaa Kroonika» 1991; nr. 31 (19. detsember) - 1992; nr. 1 (2. jaanuar)

«Näha nähtamatut inimest»
«Täheaeg» 1992/93; talv

«Näha nähtamatut»
«Maa teine vari» 1994

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
20
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.952
Arvustused (21)
Jüri Kallas

Kui ma nüüd õieti mäletan, siis oli see üks minu esimesi loetud Silverberge.

Düstoopne lugu ühiskonnast, kus inimesi karistatakse häbimärgiga, mis muudab nad sotsiaalselt nähtamatuteks. Jutt ongi kirjeldus peategelase «karistusajast». Tore lugu, mida ei suuda isegi ära rikkuda pisut pateetiliseks minev lõpp.

Olen näinud ka selle jutu põhjal tehtud telefilmi (sari «The New Twilight Zone») ja ka see polnud paha... oli teine üsna täpne.

PS: Paljudes vene tõlgetes on see naistesauna stseen «ära jäänud».
Teksti loeti vene, inglise ja eesti keeles
Siim Espenberg

Päris lahe lugu. Kuigi füüsiliselt sa nähtamatuks ei muutu, oled sa lihtsalt teiste inimeste ajust ja mälust pühitud ja sind üritatakse igatepidi vältida. Tegelikult suhteliselt julm karistus. Ei saa kohtuda ei oma sugulaste ega sõpradega. Kuritegu, mille eest ta pidi aastakese "nähtamatu" olema, oli küll veidi liiga absurdne (külmus kaasinimeste vastu), aga noh sobib karistuse absurdsusega mõningal määral kokku. Nagu juba öeldud, lugu oli lahe ja tasub igal juhul lugemist.
Teksti loeti eesti keeles
Andri Riid

Ilmselt üks "Täheaja" teise numbri meeldejäävamaid lugusid, mis ka mulle väga meeldib. Viis ilma igasuguste miinusteta.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Märt Laur

Nukker lugu. Olen mõtelnud, mida ma ise oleksin teinud, sattununa sellisesse olukorda nagu peategelane jutu lõpus. Kas võitnuks kaastunne ligimese vastu või instinkt, mis keelab tuld pärast kõrvetadasaamist näppida? Pigem see viimane...
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Vahvalt synge lugu poliitiliselt ja muidu igati korrektsest yhiskonnast. Olen seda lugend nii eesti kui vene keeles (ei mäoletagi enam, kummas esimesena) ja oli vinge ja õõvastav kyll. Esmapilgul ei tohiks ju kellelgi halligi selle vastu olla, et kaaskodanikud sind justku ei näe ja midagi sinu sigatsemiste peale ei tee, aga pikapeale võib see suht ebameeldivaks kujuneda ja isegi letaalseid tagajärgi omada. Nojaah, see pateetiline lõpp... Ma kyll iasti aru ei saa, mis suhtes on parem seda nähtamatuse märki kanda siis, kui ise tead, et oled kuidagist tubli olnd... Eks ole Silverbergi eramure rohkem. Oleks lõpp veitsa teistmoodi olnd, siis viis, praega aga...
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Adrifted

Kui kogu ühiskond otsustab sind mitte näha, siis oledki nähtamatu. Ning sulle võidakse autoga otsa sõita ning haiget teha, sest näha sind ju pole...
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Igati parim Silverbergi teos, mida lugenud olen. Meeldis nii algus, keskpaik kui lo~pp. Ytleksin, et kui see oli pateetiline, siis teistsugused lo~pud, mida kujutlesin, oleks olnud kyynilised... ja need oleks olnud veel vähemgi usutavamad.
Teksti loeti eesti keeles
Jaanis Tali

No kes meist poleks teatud `õrnas` eas unistanud nähtamatuna naistesaunas olla? (meie=meesterahvad muidugi) :>))

Tartsi nurinaga loo lõpu suhtes ei ole päris nõus. Oli ju kujutatud värdjalikku ühiskonda - ja loo mõte - sellele pidi peategelane vastu astuma v. alla andma - lahendas autor sel korral vastuhaku ja halastusega.

Mind veenis.
Teksti loeti vene ja eesti keeles
Janek H.

Hea, aga olles just lõpetanud "Kuritöö ja karistuse" tundus inimese psühholoogia käsitlemine lausa lapsikuna. Nõrk viis aga siiski viis.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

J.Hortla sõnutsi oli tegemist "inimese psühholoogiaga". Eriti nagu ei nõustuks. Psühholoogia ikkagi veits pikem teema. Pooled punktid andis jutule ilus lõpp. Sihuke ilus lõpp, mis paneks emotsinaalsel inimesel pisara silmanurka kerkima.
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Ehe lugu üksindusest. Autor on üksindust ja tõrjutust lühijutus nii paljude nurkade alt vaadelda suutnud, et see avaldab siiralt muljet.Kogu lugu kedratakse selles võtmes, et lõpus on peategelane ümber kasvanud ja elab õnnes ja harmoonias kaaskodanikega surmani südamlikult suheldes. Seetõttu oli tegelik lõpp hea ootamatus. Tõeline puänt!
Teksti loeti eesti keeles
Raul Sulbi

«Märgata nähtamatut» ei tohiks ühelegi eesti ulmehuvilisele tundmatu jutt olla, seda on kolm korda erinevates tõlgetes välja antud ning kes ei lugenud omal ajal ulmeajakirja Täheaeg või nädalalehte Liivimaa Kroonika, mille joonealusesse juturubriiki väljaandes toona töötanud Jüri Kallas tihti ulmejutte surus, siis igatahes peaks ulmehuvilistel olema loetud esimene eestikeelne Silverbergi raamat, 1994. aastal ilmunud kogumik «Maa teine vari».

Lühidalt räägib jutt lähituleviku kõledast ühiskonnast, kus inimestele mõistetakse kuritegude eest karistuseks «nähtamatust» – nad on tegelikult ikka nähtavad, kuid nende laubal on märk, mis annab ülejäänud ühiskonna liikmeile märku, et neid inimesi ei tohi märgata, nad on nähtamatud. Selline klassikaline sotsiaalne fantastika, et mis siis aastaks sellist karistust kandma mõistetud inimesega vaimselt ja moraalselt juhtub ning kuidas ta oma eluga toime tuleb.

Vaieldamatu klassika, millega ajakirjade Galaxy, If ja Worlds of Tomorrow toimetaja Frederik Pohl tõi paariks aastaks ulmeajakirjade buumi pauguga lõppemise järel ulmest eemaldunud Silverbergi žanri juurde tagasi. Nimelt oli 1959. aastal ulmejuttude turg masendavalt kokku kuivanud ning Silverbergki enda seni vorbitud pretensioonitutest pulpseiklustest tüdinud ja leidnud, et ta võib põhimõtteliselt ju pisut suurema honorari eest ka mingit muud suvalist kräppi toota, misjärel tegutseski ta mõned aastad teistes kirjutamisvaldkondades – alates pseudonüümitud pornoromaanidest kuni üsna heal tasemel populaarteaduslike (peamiselt ajaloo- ja arheoloogiaaineliste) raamatuteni.

Igatahes tegi toimetaja Pohl talle carte blanche-pakkumise, et kirjutagu Silverberg mida iganes tahes ja eeldusel, et see on hingega kirjutatud ulme, on Pohl kohustatud selle avaldama. Nii läkski ja Silverberg kirjutas juunis 1962 selle loo. Oma lihtsuses geniaalne idee ei ole tema enda oma, nimelt sai ta algtõuke Jorge Luis Borgese novellist «Paabeli loterii», mis algab sõnadega (eestikeelseid Borgese raamatuid pole paraku käepärast): «Like all men in Babylon I have been a proconsul; like all, a slave... During one lunar year, I have been declared invisible; I shrieked and was not heard, I stole my bread and was not decapitated.»

Kummalisel kombel nimetab ajakirjaulme ajaloo uurija Mike Ashley seda oma vastavasisulise kapitaalse uurimuse teises köites «Transformations: The Story of the Science-Fiction Magazines from 1950 to 1970» (2005) «kompetentselt teostatud aga tähtsusetuks» tekstiks, ühel vähestest kordadest luban endale siis Ashley`ga mitte nõustuda: jutt on suurepärane.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Kristjan Sander

Mingil arusaamatul põhjusel on see ammuloetud jutt mul arvustamata.
Nagu Raul juba märkis, on see esimene jutt Pohli poolt tellitud väärtlugude reas ning "Valitud teoste" II köites "Kannatustega kaubitsejate" eessõnas peab Silverberg seda oma tegeliku ulmekirjaniku karjääri alguseks. Ainuüksi selle mõtlemapaneva fakti pärast tasub juttu lugeda (küsimuseasetus siis, et milliseid jutte kuidas hinnati ja hinnatakse...).
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018
juuni 2018
mai 2018

Autorite sildid: