Kasutajainfo

Robert Silverberg

15.01.1935-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Silverberg ·

Something Wild Is Loose

(jutt aastast 1971)

eesti keeles: «Midagi jubedat on lahti»
«Jutuvihik» 1993; nr. 2

«Eksikülaline»
antoloogia «Hirmu vöönd» 1993

«Midagi tundmatut eksleb vabana»
Robert Silverberg «Maa teine vari» 1994

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
7
4
1
1
0
Keskmine hinne
4.308
Arvustused (13)

Saabub kosmoselaev tagasi Maale ja kõik oleks nagu korras, aga... siis hakkab juhtuma. Miski hakkab kohalikus haiglas tegutsema ja mingi hulk rahvast sureb. Asja hakatakse uurima ja... Nii et selline võõreluvormi lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Kõigepealt ilmus see jutt eesti keeles pealkirjaga «Midagi jubedat on lahti» (see variant ilmus isegi kaks korda)... pealkirja tõlke poolest oli see esimene versioon kindlasti parim ning ega see sisu tõlge ka nüüd nõnda hull pole... aja jooksul olen aga eestikeelsetest variantidest kõige rohkem hakanud hindama seda «Eksikülalist» (milline jube pealkiri).

Sisust pole ehk mõtet rääkida — usun, et see vsiiri lugu on enamustele teada.

Miks neli?

Lihtsalt, Silverbergil on ilge hulk tunduvalt paremaid jutte olemas.

Teksti loeti inglise, eesti ja vene keeles

"Eksikülaline" oli minu esimene tutvus Silverbergiga ja ma panen juba nostalgiast "5". Jutt oli ise ka päris hea, nii et maksimumhinne on teenitud.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea idee - sellest oleks saanud suurepärase õudukasugemetega loo. Teostus on aga paraku selline, et sobib lugemiseks vanuses 7-10 aastat. Igasugune salapära puudub, probleem lahendatakse sisuliselt esimesel katsel, vsiir on aga umbes nagu Karupoeg Puhh (sorry, Puhh!), ainult et teiselt planeedilt.

Paraku on selle ideega ka nii, et see on kaugel originaalsusest. Tegelikult on käesoleva teksti puhul tegu moodsama variandiga Clifford D. Simaki jutust "Madness from Mars". Silverbergi variant on küll vähem lapsik, kuid kirjandusliku väärtuse poolest erilist vahet pole.

Hindamisel, ma tunnistan, olen tõsistest raskustes. Alguses tahtsin Simaki jutule nõrga kolme anda ja selle esmasünniõigusest lähtudes käesolevale kahe. Päris mitterahuldavaks ei saa Silverbergi asjakest aga siiski tunnistada, lugegem siis nende mõlema hindeks kolm miinus.

23.12.2004: sai ikka kätte, mis oli ära teeninud. Kahe, tähendab.

Teksti loeti eesti keeles

Kontakt võõra eluvormiga, kui seda nii võib öelda. Ja ilmselt võib, sest on ju tegu õnnetute juhuste seeriaga, mis toimetab Maale vsiiri nimelise eluvormi, kelle ainsaks sooviks on koju saada ning siinviibijatega telepaatilisel teel kontakti astuda. Aga see ei taha õnnestuda. Omast küljest huvitav, aga viit päris välja ei anna. Ilmselt on see tingitud atmosfäärist, liiga labaselt lahendati see tegelikult keeruline probleem ja mulle kahjuks ei meeldi lihtsad lahendused.
Teksti loeti eesti keeles

Kui õigesti mäletan, siis võlus see omapärane atmosfäär ning viis, kuidas oli kujutatud vsiiri nurjunud kommunikatsiooni-katseid.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmselt kogumikust "Maa teine vari" jubedaima tunde tekitanud teos, kuigi ei vo~i selles päris kindel olla - lugesin seda sealt ysna diagonaalis ju, kuna ta enne pihku sattus.paremini teda ju kirjutada annaks, aga fiilingu eest saab ta viie.
Teksti loeti eesti keeles

Kuigi idee on tõesti maha viksitud Simaki jutust "Madness from Mars", tundub see jutt siiski palju ehedam. Asi vist selles, et Simak kirjutas oma jutu pea pool sajandit varem.
Teksti loeti eesti keeles

Hea tekst, aga siiski kogumiku avalooks oleks võinud koostaja valida midagi paremat. Asi lihtsalt selles, nagu ka varem mainitud, et lugu lihtsalt kohutavalt lapsik ja liiga lihtsalt lahenev. Ka meie inimesest peategelane on ehtne kangelane - teeb üliinimlikke pingutusi, et leida see vereimejast tulnukas, kes külvab surma. Ainuüksi selle Vsiiri eest annangi nelja.
Teksti loeti eesti keeles

Jutustus «Midagi tundmatut eksleb vabana» ei meeldinud mulle omal ajal, 1990ndate alul üldse. See ilmus lühikeste ajavahedega eesti keeles suisa kolmes eri tõlkes, ujus nii öelda pidevalt silma alla ja tundus toona kole tüütu. Nüüd üle lugedes tundus tekst ootamatult värske ja mõnus.

See detsembris 1969 Ben Bova koostatud originaalantoloogiale «The Many Worlds of Science Fiction» kirjutatud tekst on pärit ajast, mil Silverberg oli jõudnud oma kirjandusliku karjääri tipptasemele: tema sulest ilmus sel ja järgnevail aastail 3-4 absoluutset tippromaani aastas, lisaks lühiproosat: viieteist aasta eest alustanud pulpautorist oli saanud tippkirjanik, üks oma põlvkonna silmapaistvamaid tipploojaid.

Oma kolme tõlke tõttu ei vaja ka «Midagi tundmatut eksleb vabana» ilmselt sisututvustust. Maaväline olend Vsiir satub kogemata Maale suunduva ruumilaeva pardale, ta püüab telepaatiliselt meeskonnaliikmetega nende unede ajal (sest ainult siis on see võimalik) ühendust võtta, kuid põhjustab sellega neis vaid luupainajaid. Maale jõudes suudab olend kohe üles leida kosmodroomi haigla ja jätkab seal üha fataalsemate tulemustega oma kontaktipüüdlusi... Õnneks on haigla neuropatoloogiaosakonna peaarst dr Peter Mookherji telepaat.

Ma ei oskagi täpselt öelda, mis mulle nüüd selle loo juures võrreldes varasema mittemeeldimisega oli meeldima hakanud, lihtsalt selline subjektiivne tunne.

Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018
juuni 2018
mai 2018

Autorite sildid: