(jutt aastast 1971)
eesti keeles: «Midagi jubedat on lahti»
«Jutuvihik» 1993; nr. 2
«Eksikülaline»
antoloogia «Hirmu vöönd» 1993
«Midagi tundmatut eksleb vabana»
Robert Silverberg «Maa teine vari» 1994
Sisust pole ehk mõtet rääkida — usun, et see vsiiri lugu on enamustele teada.
Miks neli?
Lihtsalt, Silverbergil on ilge hulk tunduvalt paremaid jutte olemas.
Paraku on selle ideega ka nii, et see on kaugel originaalsusest. Tegelikult on käesoleva teksti puhul tegu moodsama variandiga Clifford D. Simaki jutust "Madness from Mars". Silverbergi variant on küll vähem lapsik, kuid kirjandusliku väärtuse poolest erilist vahet pole.
Hindamisel, ma tunnistan, olen tõsistest raskustes. Alguses tahtsin Simaki jutule nõrga kolme anda ja selle esmasünniõigusest lähtudes käesolevale kahe. Päris mitterahuldavaks ei saa Silverbergi asjakest aga siiski tunnistada, lugegem siis nende mõlema hindeks kolm miinus.
23.12.2004: sai ikka kätte, mis oli ära teeninud. Kahe, tähendab.
See detsembris 1969 Ben Bova koostatud originaalantoloogiale «The Many Worlds of Science Fiction» kirjutatud tekst on pärit ajast, mil Silverberg oli jõudnud oma kirjandusliku karjääri tipptasemele: tema sulest ilmus sel ja järgnevail aastail 3-4 absoluutset tippromaani aastas, lisaks lühiproosat: viieteist aasta eest alustanud pulpautorist oli saanud tippkirjanik, üks oma põlvkonna silmapaistvamaid tipploojaid.
Oma kolme tõlke tõttu ei vaja ka «Midagi tundmatut eksleb vabana» ilmselt sisututvustust. Maaväline olend Vsiir satub kogemata Maale suunduva ruumilaeva pardale, ta püüab telepaatiliselt meeskonnaliikmetega nende unede ajal (sest ainult siis on see võimalik) ühendust võtta, kuid põhjustab sellega neis vaid luupainajaid. Maale jõudes suudab olend kohe üles leida kosmodroomi haigla ja jätkab seal üha fataalsemate tulemustega oma kontaktipüüdlusi... Õnneks on haigla neuropatoloogiaosakonna peaarst dr Peter Mookherji telepaat.
Ma ei oskagi täpselt öelda, mis mulle nüüd selle loo juures võrreldes varasema mittemeeldimisega oli meeldima hakanud, lihtsalt selline subjektiivne tunne.