Kasutajainfo

Robert Silverberg

15.01.1935-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Silverberg ·

Sailing to Byzantium

(lühiromaan aastast 1985)

ajakirjapublikatsioon: «Isaac Asimov`s Science Fiction Magazine» 1985; veebruar
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Teekond Bütsantsi»
Robert Silverberg «Meid ootab Pimedus» 2003

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
9
1
1
0
0
Keskmine hinne
4.727
Arvustused (11)

Maailmas on alles umbes neli ja pool miljonit inimest ja viis linna. Linnad on kõik mingid turistide jaoks minevikuvormi pandud ja asunikeks kah mingid kunstlikud inimesed. Lugu tegelikult kahe persoona (ja veel mõne) omavahelistest suhetest. Ega sisu nüüd päris ära ka seletada ei tohi. Siis poleks enam huvitav. Võib öelda et sama hea kui need Silverbergi lühijutud, kui mitte veel parem. Kaane peal oli mingi kollase pläraka sees kirjas: "Hugo and Nebula Award winner". See peaks ju enda eest rääkima. Korduvkasutus ei oleks ka sellise loo puhul paha.
Teksti loeti inglise keeles

Selles lühiromaanis on tihendatult esil paljud Silverbergi põhiteemad: surematus, mure vananemise pärast ning tõelisuse suhtelisus. Lugu ise on järgmine. Charles Phillips on “külaline” kauges tulevikus. Tema viimased mälestused on pärit 1984 aastast ja kodulinnaks oli siis New York. Selles tulevikus on kõik kodanikud paarikümneaastased ja igavesti noored. Charles armastab Gioia’t, rahutut ja aina uusi muljeid otsivat. Rahutuse ja psüühilise ebakindluse põhjus selgub: ravimatu geenivea tõttu Gioia vananeb ja on surelik selles surematute maailmas. Algselt Charles oletab, et ta on toodud 20. sajandist... Heatasemeline ja sügavaid teemasid käsitlev teos.
Teksti loeti soome keeles

Hmm. Seni ehk parim ette sattunud Silverberg. Peaks tunnistama, et ehk isegi üllatavalt hea. Lähim sugulane on sellele teosele ehk Arthur Clarke "Linn ja tähed", kuigi teosed erinevad teineteisest kui öö ja päev. Seda, et teos on hea, näitab ehk ka asjaolu, et ta satub mulle ette juba ei teagi mitmendat korda, ga kord on olnud erinevas väljaandes. Mitu korda olen ta läbi ka lugenud, aga hea raamat on hea raamat, sünnib alati uuesti lugeda. Sisuks on tulevik ja inimkond, kes füüsiliselt surematu, ent väga väiksearvuline. Nii luuaksegi omale seltsiliseks külalisi minevikust, ja veel mitmele erineval tehnilisel tasemel. Masinavärk on töökindel, aga ikka ja jälle meenub stseen rikki läinud robotiga Egiptuses, kes ei suuda inimest masinast eristada... Silverberg näib olevat üks produktiivne seltsimees, aga selgub, et sealhulgas on tal ka midagi head...
Teksti loeti inglise keeles

Tekst võitis "Nebula", on ohtralt kordustrükke saanud ja ühtlasi ka üks Silverbergi enda lemmikutest. Juba kirjutamise algstaadiums sai ta aru, et nüüd on midagi erilist käsil...

Lugu algab muistses Alexandrias ainult, et 50. sajandil. Charles Phillips teab enamvähem kindlalt ainult kolme asja - et ta ise on pärit 1984.aasta New Yorgist; et Alexandria siin on üks viiest maailma linnast ja kolossaalne tehislik turmismiobjekt; ja et ta armastab Gioia`t.

Ka ülejäänud linnad on mingid muistsed poolmütoloogilised projektsioonid, mille ainsaks eesmärgiks on meelelahutus. Täidetud on nad teatavat laadi tehisinimestega, kes peavad looma muistse autentse õhkkonna. Suhelda nendega nö "väljaspool rolli" on mõttetu. Phillips ei tea, miks ta seal on ega mäleta ka peale olmedetailide midagi oma 20.sajandi elust.

Edasi reisitakse muistsesse Hiinasse ja seal Gioia kaob, põgeneb armastatu eest õieti, jättes ennast asendama ühe sõbratari. Phillips asub Gioiat otsima, külastab kõiki muid linnu ja selle rännaku käigus selgub talle tõde endast, Gioiast, elust ja armastusest.

Armastust ja elu jaatav teos, tõepoolest Silverbergi igimottive käsitlev, selline kurblik, masendav, nukrameelne ja optimistlik ühteaegu. Silverbergi on meister maailma kolossaalseid ja panoraamseid vaatepilte (Majipoor näit.); siin kirjeldab ta meile hingematvalt kunagiste metropolide suurust ja vägevust, mille taustal Phillips kirjanduse klassikalistele teemadele lahendusi otsib.

Järkekordne näide, kuidas just ulmekirjanduslik tunnetus suudab seda, milleks tavakirjabduse raamid kitsaks jäävad; millise veenvusega Silverberg siin ütleb - kui sa armastad, siis sa elad, oled olemas.

Teksti loeti inglise keeles

Vaga vesi, sügav põhi, võiks öelda lühikokkuvõtteks. Jah, sügavust on selles tekstis tõesti, on tundeid, veenvat sisseelamist... Aga selle sügavusega kaasnev vagurus on minu jaoks natuke liiga suur. Võiks olla siiski dünaamilisem! Ma ei mõtle muidugi sellist plakatlikku rabelemist nagu noore Silverbergi ühes esimestest romaanidest Invaders from Earth, kuid tegevuslikku pinget jäi siiski väheks. Eks Silverberg olegi muidugi suuresti selline mõtisklev ja rahulik kirjanik, aga paraku ei kuulu ta mu lemmikute hulka ja ka see - küll väga hästi kirjutatud - lühiromaan ei suutnud minu hoiakut kõigutada...
Teksti loeti inglise keeles

Algul ei saanud vedama, pärast pidama. Jah, natuke veniv oli see algus, kuid vaja oli ainult teksti natuke süveneda ja siis haaras Silverbergi visioon mind endaga kaasa. Uskumatult hea - kirjeldused, inimsuhted, emotsioonid - kõik! Rohkem ei oska nagu midagi öelda...
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018
juuni 2018
mai 2018

Autorite sildid: