Kasutajainfo

Charles Stross

18.10.1964-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Charles Stross ·

The Hidden Family

(romaan aastast 2005)

eesti keeles: «Peidus perekond»
Tallinn «Varrak» 2013

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
3
0
1
1
Keskmine hinne
3.75
Arvustused (8)

Ühtpidi, ega inetu pardipoja muinasjutust ei annagi väga palju tõsiseltvõetavat välja pigistada. Nii et kohati kipub lasteraamatu tunne tulema. Nagu need muudki haldjaprintsessid, lohemunahaudujad ja värgid. Aga teisest küljest – kui see on lasteraamat, siis on see vähemalt õpetlik lasteraamat. Õpetus on eelkõige majandusalane: kallimaks kui kullakoormad tuleb tarkus tunnistada. Ehk siis, kui kanda ühest maailmast kohvriga teise midagit, mis ühes odav ja teises kallis, siis ei saa see kesta igavesti, sest hinnad ühtlustuvad. Piiratud kandevõime juures on märksa otstarbekam mängida lisaväärtusele ehk tööstuse arengule, tassides vähemarenenud maailma patente, mis oleksid seal ajast paarkümmend aastat ees.

Esimeses osas sai üsnagi terane naisterahvas teada, et on leidlaps, ning selle leitusega kaasneb üks huvitav ja üsnagi harvaesinev võime – teatud mustrit põrnitsema jäädes leiab ta end ühest teisest, suht keskaegsest maailmast. Tagasi pääsemiseks tuleb sama mustrit uuesti vaadata. Selgub, et seal keskajas on ta olulise suguvõsa oluline pärija, seega satuvad muud pärida-lootnud kimbatusse. Teises osas selgub, et kui vaadata veidi teistsugust mustrit, satub jälle kuhugi mujale – see on umbes 20. sajandi esimeses veerandis alternatiivajalugu. Prantslased vallutasid Inglismaa, Inglise kuningadünastia pages Ameerikasse ja rajas seal Uus-Inglismaa (mõneti laiema kui meie maailmas) jne. Kangelanna püüab end seal sisse seada, kaasajastades kohalikku (auru)autotööstust.

Intriigid käivad kogu aeg edasi ja mitte keegi ei ole päriselt see, kes ta esimesel pilgul tundub. (Hea küll, üks sõbranna veel on, aga eks seegi või muutuda.) Nii et kohati banaalne, kohati õpetlik ja kohati... päris põnev. Selle viimase eest hindeks miinusega viis.

Teksti loeti inglise keeles

Eks see tõsi ole, et tegelikult on tegemist esimese raamatu teise poolega. (Aga noh, kui maht välja annab, miks siis mitte kuulutada asi kaheks raamatuks ja topeltraha küsida, teevad teisedki...) Minu kiiks on muidugi see, et ega kogu see kooslus majanduspoliitiliselt päris nii püsida ei saaks, st kõik peaks olema palju keerulisem ja mitmetahulisem, kuid see selleks -- tore lugeda oli ikka.
Teksti loeti inglise keeles

Otsustasin lõpuks maksimumhinde kasuks. "Peidus perekond" meeldis mulle veidi rohkem kui sarja esimene osa, seda eelkõige tänu mõnusalt aurupungiliku Uus-Inglismaa mängutoomisele, mille olemasolu põhjenduseks on loodud ka päris täpne alternatiivajalooline taust.

Eks see sari Zelazny "Amberi"-tsüklit veidi meenutab, ent erinevalt Zelaznyst ei kirjelda Stross paralleelmaailmu visandlikult, vaid pigem detailselt ja põhjalikult.

Teksti loeti eesti keeles

Mirjam Beckstein on pääsenud eluga atentaadikatsetest ja saanud enda valdusesse veel ühe medaljoni, milles olev muster osutub võtmeks sootuks erinevasse paralleelmaailma, mis oma tehnoloogiliselt tasemelt on kusagil 20. sajandi alguse tasemel. Aurupungilikuks on seda maailma eelarvustajad nimetanud.

Raamatus on läbivateks süžeeliinideks Mirjami püüded käima panna äri selles kolmandas maailmas ja selle äri kaudu tõestada Klanni Suurkogul, et tegelikult on võimalik sootuks teistmoodi kui lihtsalt kergekaalulisi defitsiitseid kaupu (nt. kuld, vääriskivid ja narkootikumid) teenida suuri varandusi. Peamiselt siis on tema idee selles, et toimetada 21.sajandi USA`st vanad ja "vabanenud" patendid alternatiivsele Uus-Inglismaale ja lükata seal hoogu juurde juba alanud tööstusrevolutsioonile. Uus ja parem tehnoloogia ei pea olema täiuslik oma disainilt, see peab olema parem kui olemasolev ja sina pead olema esimene selle turuletooja - nii kõlab Mirjami kreedo.

Vahepeal toimuvad edasi Klanni-sisesed intriigid. Selgub, kes ja miks tahab kangesti Mirjamit kõrvaldada. Tuleb välja, kes-kelle jaoks töötab ning selgub nii mõnegi tegelase tegelik identiteet.

Lõpuks on Mirjam edukas.

Raamat meeldis rohkem kui esimene osa. Ilmselt just ja ikka selle tõttu, et tegelikult on need esimesed osad sisult üks romaan. Seetõttu oli meeldiv jõuda esimese tõelise vahefinišini. Ehk siis pigem hindan siinkohal kahe osa tervikut. Võibolla üks meeldivamaid nüansse on ka see, et Stross ei ole ajanud kõike siiski nii hirmus põhjalikuks ja keeruliseks. Oma olemuselt on tegemist kiire looga, kus keskendutakse sündmuste arengule, mis on otseselt Mirjamiga seotud ning ei ole juurde arendatud kolme-nelja-viite kõrval-liini, millega oleks lihtsalt võimalik mahtu kasvatada ja mis ju võiksid ka huvitavad olla, aga...

Kokkuvõttes tuleb viis ära küll.

Teksti loeti inglise keeles

Thefakk is tätt?!

Lugedes BAASi arvustusi ja hindeid, sarja võrdlust Amberi maailmaga ning olles samas natukest Strossi ise varemgi nuusutanud, ootasin teosest põnevat pingsat actiont tugevate karakterite ja läbimõeldud paralleelmaailmadega, vbla natuke keerukat, aga kaasahaaravat. Aga mida ma sain? Appi!
See on ju pesueht vana kooli naistekas, kus tubli, andekas, valulise minevikuga, aga kokkuvõtteks siiski väga kena, töökas ja aus naisterahvas saab ootamatu päranduse, võtab saatuse oma kätesse ja näitab patriarhaalsele süsteemile, kuidas Miriam õlut pruulib. Lisaks ka tubli annus vana head "Jänkit kuningas Arturi õukonnas" + äärmiselt pealiskaudne suhtumine sooküsimusse (naised pseudokeskajal on õigusteta sünnitusmasinad ja leiavad ka ise, et kõik, misiganes, KÕIK on parem kui see eluviis), ning hakkaja peategelane, kel on kõvasti õnne ja esimesena perekonna ajaloos ka natuke mõtlemisvõimet, vaatab oma terve 21. sajandi pilguga ringi, rakendab inimarmastust, tehnoloogiat ja ibuprofeeni ning ennnäe: maailm hakkabki kohe muutuma!

Mis siis, et tegelikult on naisterahvas umbes sama empaatiline ja järelemõtlik kui vedur. Mina lugesin ainult raamatut, mitte ei elanud tema elu, aga isegi mina sain aru, et anda see hiinlasepoiss perekonna vanglasse ei saa poisile just piknik olema. Ja kui sõber verd köhib ja sa mõtled "Tal oleks tarvis antibiootikume" poleks vast hirmus suur ponnistus üks karp taskus kaasa tuua - milleks preilnal aga paraku mahti polnud, tal oli maailmu tarvis muuta ja kole kiire.
Täiesti piinlik.
Kusjuures kui eelarvustajad väitsid, et raamat on põnev, siis mina seda küll kuskilt otsast ei märganud. Raamat räägib lugu sel samal võltsreipal innukal toonil, mida ma olen oma tutvusest naistekate ja teatud tüüpi krimkadega (lord Peter Wimsey!) jälestama õppinud ja mis tähendab, et ükskõik, mis ka ei juhtu, peategelane tuleb sealt igatahes puhtalt välja ning lõhnab koore ja mee järgi takkapihta. Põnevust niisiis vast 2 punkti kümnest - noh, et KUIDAS ta just välja tuleb, onju.

Intriigid ei ärata huvi, kuna neis osalevad tegelased ei ole kaasakiskuvad ega lahedad. Nad on kahemõõtmelised ja mistahes "oo, ta töötab hoopis selle heaks!"-värke raamatu jooksul ka ei ilmne, see on mulle kui lugejale täiesti ükskõik, sest need tüübid on mulle kogu aeg ükskõik olnud. Neil ei ole sügavamaid emotsioone, traagikat ega hinge ja seega ei lähe nad hinge ka minule.
Ainsa erandi võiks teha Irisele, aga paraku rikuti ka tema ära, lisades talle lahedust summutavat minevikku ja täiesti arusaamatuid motiive eluaeg tütrele valetada (s.t. üks vale oli põhjendatud, aga teine täiesti, täiesti ajuvaba).

Lisaks: pea kõik enam-vähem positiivsena esinevad tegelased raamatus on naised. Isegi nood veidi positiivsemat sorti mehed on kas väheke mömmid, naeruväärsete pettekujutelmadega või lihtsalt võimetud välja tulema rasketest olukordadest - aga noh, naised ikka aitavad vaesekesi, ega neil kahju pole. =/
Pange tähele, kui raamat oleks teistpidi sooliselt kaldu, siis ma viriseksin ka. Aga niipidi kaldu ei ole parem, kui teistpidi kaldu! Ikka on lollakas! Ikka on piinlik ja vale!

Kokku tundsin sedasama hämmeldust ja piinlikkust, mida Bujoldi lugedes - kuidas miski nii kiidetu on nii primitiivne ja labane?!
See ei ole aus raamat, see pole isegi mitte lahe meelelahutus, see on plastikust võltstoode! Margariin kunstlike magusainetega, mitte või ja koor ja suhkur. Naeruväärne, lapikut ja surnud maailmapilti edastav liinitoode, väkk, väkk, miks ma seda sõin?! Appi!

Kui eelnevad arvustajad poleks olnud nii positiivsed, paneksin raamatule siiski kahe ära - sujuva kirjaoskuse eest. Aga nüüd panen eelnevate hinnete tasakaalustamiseks ühe. Sest vihastasin ja solvusin lugedes nii, et pidin põrandale märjaks plekiks laiali kukkuma peaaegu. Napilt pääsesin!
Teksti loeti eesti keeles

Ma panen siis kahe ära, kuna kõik eelnev oli ka mul mõttes ja varem ei viitsinud nii kehva raamatu aadressil lihtsalt midagi öelda. Kui väga igav juhtub olema, siis loen kolmandat osa, aga ma ei usu eriti, et asi nii hulluks võiks minna.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2022
november 2022
oktoober 2022
september 2022
august 2022
juuli 2022

Autorite sildid: