Järjekordne estronautide-lugu jutustab ajast veidi enne seda, kui Tooni Maad tabas ja räägi Euroopa (s.h. Eesti) ja USA kosmosejõudude arveteklaarimisest Kuu tagaküljel.
Kohati näib, et kõige kindlam viis muuta oma loo intriig kummaliseks ja ebausutavaks on kirjutada lähituleviku Kuust. Ma ei kuulu küll füüsikute-loogikute ridadesse, kes iga teksti lugedes püüavad meeleheitlikult mingeid loogikavigu välja arvutada, ent lugedes 2015. aastal ilmunud loost, kuidas ameeriklased on hõivanud Kuu tagakülje ja on end eurooplaste minemahirmutamiseks tulnukateks maskeerinud, tekib tõesti selline "Mida kuradit?"-tunne. Selline mõte oleks umbes sama totter, kui hirmutada vastikut naabrit korterist minema kolima, joostes aukudega valgesse voodilinasse mähitult mööda koridori ja tehes koledaid hääli. Rohkem kommenteerima ilmselt ei pea.
Kuu-teema veidras ja ebausutas vormis kirjeldamine sunnib tõmbama paralleele "Täheajas" ilmunud Helen Käiti jutuga "Kuu kättemaks". Mant kirjutab siiski paremini kui Käit, sellest ka punkti võrra kõrgem hinne.