Kasutajainfo

Maniakkide Tänav

30.12.1975-

  • Eesti

Teosed

· Maniakkide Tänav · Joel Jans ·

Kaelani vaakumis

(jutt aastast 2012)

eesti keeles: antoloogia «Täheaeg 11: Viirastuslik rügement» 2012

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
8
1
0
0
Keskmine hinne
3.889
Arvustused (9)
12.2012

Päris hea, teate!

Ausalt öelda, ei uskunud. Maniakkide Tänava ampluaa on seni olnud peamiselt ringituikuvad seksikad zombied ja Metsavana anne on end senini ilmutanud mõnusates rahvapärastes, kõike venelikku põhjani läbi trööpavates aurupungilikkes juttudes. Ja nüüd selline otsapidi hard sf`i ja küberpunki riivav hoogne kosmosemärul, mis vähemalt mulle tõi momentaalselt silme ette Alastair Reynoldsi Revelation Space`i sarja - eelkõige just Revelation Space`i triloogia.

Sisuks on niisiis kosmosemärul. Toimub sõda inimeste ja miskite limukate vahel, peategelasteks on limukate poolt vallutatud inimeste laevast kahekesi ellujäänud ja limukate laevale peitu pugenud dünaamiline duo minategelane ja tibi nimega Sirts. Alustuseks on tegu puhta ellujäämisega, tasapisi algab algul vaikne, pärastpoole aga järjest rohkem tuure koguv diversioonitegevus. Suures osas on see diversioon virtuaalne, ehk siis toimub limukate arvutisüsteemide ülevõtmine. Virtuaalreaalsused, digitaalsed inimesed, tehismõistused, igasugused droonid ja nii edasi, lisaks hoogne andmine vaenuliku laeva tagasoppides, välispinnal ja koridorides. Tegevust jagub paksu romaani jagu, kõik see on hoogne, ladus ja usutav. Mina lugesin kogu seda juttu äärmise naudinguga, sest erinevalt väga paljudest hard sf - autoritest, kes rahuldavad oma ei tea mis komplekse lugeja üle puistamisega erialaste terminitega, nii et tulemus meenutab ilukirjanduskallakuga füüsikaõpikut, pole M. Tänav ja M. Vana sellega liiale läinud. Pigem on tunda M. Vana pädevust arvutisüsteemide tundmises, aga isegi seda oli (võhikule) väga mõnus, usutav ja ladus lugeda.

Ma olen mõelnud, kuidas täpselt käib ikkagi kahekesi kirjutamine juba alates sellest kui umbes 10-aastasena võtsin kätte Ilfi ja Petrovi "12 tooli". Vaevalt nii, et ühe lause pani paberile Mant, teise aga Metsavana. Täpselt protsessi tundmata võin ma aga öelda et tulemus on hiilgav ja laske edasi, see asi töötab teil. Hinne on "neli" ainult sellepärast et ega siis kohe ka saa kõik mee moka peale ära määrida, miskit peab tulevikku ka varuks jääma. Igatahes, kui algus oli selline, siis tasub eesti ulmel silma peal hoidvatel huvilistel nimetet autoripaaril teraselt silm peal hoida - lõhnab uue superstaaripaari sünni järele. Kiidan ja soovitan, teksti leiab igaüks hõlpsasti uuest Täheajast nr. 11, mis on olemas igas lähimas suuremas raamatupoes.

Teksti loeti eesti keeles

Usun, et eelmisel aastal ilmunud Maniakkide Tänava loo "Euromant" järge pole selles loos just lihtne ära tunda. Peategelased on samad, ent tegevus toimub lähituleviku küberpunk-Tartu asemel kosmoses. Maa on tuumasõjas hävinud, inimkond kolinud Kuule ja Marsile, limuktulnukad aga püüavad sisuliselt inimeste massihauaks muutunud elamiskõlbmatut Maad oma elupaigaks muuta. Inimestele see ei meeldi ja nii möllabki Päikesesüsteemis kosmosesõda. (Minu jaoks meenus "Euromant" just seoses naispeategelase nimega Sirts, misjärel õnnestuski tuvastada, et tegu on mainitud loo järjega.)

Esmaarvustaja kiidusõnadega tuleb nõustuda ja hindeks tugev "4". Loo süžee kiskus lõpupoole küll ülemääraseks maailma- ja universumipäästmiseks, ent ju see siis oli taotluslik. Autoritele igatahes tuult tiibadesse ja jääme ootama nördinud kisa teemal, et "tegu pole kirjandusega"...

Teksti loeti eesti keeles

See oleks suurepärane film, aga see on keskpärane jutt. Sest filmis andestan ma ebaloogilisusi ja joppamisi kergemini, sest filmi jaoks on kaklemist ja napikaid piisavalt, jutus on see kõik aga liiga kokku pressitud – juhtub liiga palju, liiga pealiskaudselt.
Teksti loeti eesti keeles

Pole paha, verd, lima ja soolikaid lendab, samuti on ohtralt küberelu ja psühhotroopseid aineid, need asjad mõlema autori juttudega tuttavaid lugejaid ilmselt ei üllata. Tegemist on päris korraliku kosmoseooperiga, mis samas on siis ka loo "Euromant" suhteliselt lõtv järg.

Ette heita saab siiski teatavat rabedust ja agu juba ülal öeldud, süžeestiku ebausutavust. Peale selle jäi mulje sellest kui teatud määral paroodiast (nii suurel hulgal limast surma kui võimalik, sooliklaeva kirjeldus), mis iseenesest ei ole muidugi etteheide, aga pigem see, et polnud täpselt aru saada, kas ikka oli paroodiana mõeldud. Eks vist tegelikult pea iga tänapäevane õudusjutt/slasher mõjub teeatud määral paroodiana, ei saa neid lõputuid verelaskmisi ju lõpuni tõsiselt võtta?

Teksti loeti eesti keeles

Lauri arvustuses on tal mulje, nagu oleks ühe lause pannud paberile üks ja teise lause teine autor. Mul oli lugedes täpselt sama mulje. Laused olid küll loogilised ja sobisid omavahel kokku, kuid omavahelist lausete "voolamist" justkui üldse ei täheldanud.

Süzhee ise oli väga huvitav ja lugu ladus. Ainus nõrk koht oli lõpp, kus täpselt aru ei saanudki, et miks peategelased otsustasid teha läbirääkimise teatrit, selle asemel, et limukaid edasi materdada ja/või maalastele kangelasi mängida. Ja mis lõbu võiks neile pakkuda määramata aja edaspidi skafandrite sees elada.....
Teksti loeti eesti keeles

Nagu oleks samas antoloogias esindatud minu loo õde või vend =P
Sarnased teemad, sarnased aistingud, isegi sarnane moraalne käsitlus kohati.
Raske seega midagi asjalikku öelda, aga tundus, et tööd läks sisse kõvasti ja positiivne lõpplahendus oli hirmus armas.
Üldse oli tugev lõpuosa jutul.
Teksti loeti eesti keeles

Loole on tegelikult üpris raske üldhinnangut anda. Lugedes oli põnev, samuti meeldis väga peategelaste omavaheline keemia. Samas jäi asi veidikene umbseks - valdav osa tekstist oli pajatuse kaudud edastatud ning veidigi rohkem dialoogi oleks loole õhku sisse puhunud. Samuti ei peaks iga ellujäämismissiooniga kaasnema päikesesüsteemi imepärane päästmine, lõpp läks liiga Enderi mänguks kätte.
Teksti loeti eesti keeles

„Kaelani vaakumis“ oli põhjus, miks ma hankisin 11. Täheaja numbri. Ja oli hea põhjus.

Mis mulle meeldis:

1) Suur osa kosmosesõjast toimus hoopis virtuaalruumis – häkkimine enne tulistamist. Mõjus mõnusa vaheldusena.

2) Lugu kulges algusest lõpuni, kordagi ei hakanud igav, kogu aeg juhtus midagi. Samas ei olnud tehniliste detailide rohkusega kedagi üle koormatud.

Mis veel? Matrix tuli meelde: juhe kuklas ja virtuaalne reaalsus. Keelekasutuses oli tunda sellist püüdlikku üleolevust (terake künismi, ironiseerimist ja sarkasmi ka sekka). Mõned slängi/kõnekeele väljendid mõjuvad ikka naljakalt küll, kui need must-valgel kirjutatud tekstist vastu vaatavad. Seda enam, et nende kasutus oli selline pigem juhuslik. Need ehk on asjad, mis maksimumskoorini ei küündi.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019

Autorite sildid: