See jutt sulatati siis tolle kuulsa sissejuhatusena romaani "Mu aknad on puust ja seinad paistavad läbi". Enne "Õudsa Eesti" lugemist ma ei teadnudki, et see on eraldi teos, kuigi oleksin pidanud aimama - sarnaselt "Choronzoniga" paistab see romaani ülejäänud teksti hulgast tiheduse ning vaimukama sõnaseade poolest silma. Tänaval on ka paremaid teoseid, kuid käesolevgi ei kisenda kihva all, kaugel sellest!