Maniakkide Tänav

Muuseas on "Nekromandi kombel" väljapaistev ka ses osas, et teispoolsusesse lahkunute tegevuse ja selle motivatsiooni ning ajenditega on tublisti tööd tehtud. Kunagi me vaidlesime Jyrkaga selle üle seoses ühe Ray Bradbury totra koerajutuga. Mina ei suutnud mõista, miks peaks poiss seda väljakaabitud tädi kartma, kui nad eluajal nii hästi läbi said, Jyrka väitis, et üdini pahatahtlikuks muutuvad kooljad on täitsa usutavad ja tõi paralleeli vanglaga, kus istunud kodanikud väidetavalt minetavad igal juhul suure osa sellest, mis inimestega suhtlemise meeldivaks teeb. "Nekromandi kombel" pakub välja täiesti usutava ning hästi esitatud lahenduse sellele vaidlusele.

Kindlasti ei nõustu ma aga nendega, kes leiavad, et kirjanik peaks kõik sündmused parafraseerides Agu Sihvkat algusest lõpuni ära rääkima, nii nagu oli. Minu arvates tuli lõpp antud juhul just paraja koha peal!

Teine asi on selle lõpuga. Sellisel kujul oli üsna hea, kuid oleks saanud paremaks ka. Kui juba rituaalide ja teispoolsuse kirjeldamiseks läks, siis oleks võinud lõpu kuidagi sujuvamaks teha ja näiteks "ära" kirjutada ka see osa, kuidas ta oma poega ohverdades kolli teise ilma tagasi saadab. Sellest oleks käristanud ehk päris hea variatsiooni Aabrahami ja Iisaki loost, eriti veel kui poiss teab, mis toimuma hakkab. Ühesõnaga, seal kus lugu lõpes, oleks võinud see kõige magusam osa alles alata!

Mind isiklikult need räiged vere ja zombi lood ei vaimusta, aga selle jutu juures hindasin väga neid väheseid vihjeid, mis surnute riigi kohta mainitud oli. Tekkis omapärane ettekujutus. Jutu sisu oli küll paras B-kat. filmi oma, aga vähemalt normaalselt kirja pandud. Meelelahutuseks sobib igati! Samast teemast annaks kindlasti päris häid ja koledaid jutte vorpida (aga loomulikult mitte lõpmatuseni).

Tänavale soovin edu!

Selle jutuga on M.T. looming tõusnud uuele tasemele. Vere ja soolikate lennutamine pole enam omaette eesmärk, vaid vahend hea jutu saamiseks. Kõik tegelased, nii elusad kui surnud, on usustavad ning toimuv on parajalt selgitatud.
Tõsiseltvõetav kandidaat `Stalkerile`.

Kõige rohkem meeldis mulle vast see Johannes. Surnu, kes kutsutakse meie maailma tagasi, vaid varastatud luuletuste tõttu! Ei no, ma arvasin terve jutu, et see Johannes oli Kurgile midagi halba teinud, kui ta veel elus oli aga, et Kurk tegi midagi sellist, sest varastas luuletusi...see tuli mulle úokina!

Need kohad, kus loos luuletati, mulle eriti ei meeldinud. Nojah, ega seda imeks panna ka ei saa, sest mulle ei meeldi eriti luule(Yeats on erand-tema oma meeldib). Aga eks kellelegi on neil luuletustelgi oma väärtus! ;)

Üks viga minu arust siiski oli-kui see Uluk nii osav ja tark oli, et suutis kõigist lõksudest põgeneda, siis kuidas ta ei suutnud sellise algajast luulevargast ette arvata, et ta teda rünnata üritab! Aga see viga pole tegelikult isegi mainimist väärt nii et hinne jääb viieks! Viieks mitme suure plussiga! ;)