Täiesti tüüpiline Maniakkide Tänava jutt, milles põhieesmärk võimalikult rohkel verevalamisel võimalikult vähese energiakuluga. Ja loomulikult nõnda, et aju ikka töökorras püsiks. Ehkki aeg-ajalt tundub, et sellelt kirjanikult on lootusetu kunagi midagi asjalikku saada, tuleb siiski nentida, et temas on rohkem splätterit, kui härra SimPsonis. Ning alati jääb lootus, et autor jõuab kord äratundmisele, et lisaks ohtrale verele, vajab lugeja ka muud, nimelt veidikenegi intellektuaalsust. Aga seda te, armas lugeja, sellelt autorilt nüüd kohe kindlasti ei leia!!!