Kummaline aga igati viiteväärt antoloogia. Pealkiri on mitmetähenduslik, kuigi ka eraülikooli tudeng võib välja lugeda, et tegu drive-in-ajastuga seoses olevate lugudega. Raamatu seljal märge, et science fiction, tegelt puhas horror-antoloogia.
Plejaad tunnustatud õuduskirjanikke on ammutanud inspiratsiooni nii omaaegsete filmide temaatikast, kui sisust; mõned tegelevad ka tõepoolest koledate olupiltidega kinuvaatamisest; mõnede fantaasialend on aga nii nauditav, et drive-in`iga otsest seost nagu ei tekigi. Kaanereklaamidest saan teada, et 50-l näidati neis kinodes peamiselt haldedaid õudukaid hiidputukatest ja hulludest teadlasest; 60-70ndatel lisandusid mootorrattagängidele, mässuliste tiinedzheridele, vesternitele, jms kraamile pühendet filmid. Llugude kvaliteet ületab tunduvalt selle, mida võiks antud temaatikast oodata...
Näiteks. Nancy A. Collins kirjutab küll ühest küljest võrdlemisi stampliku draivinsüzheega noortejubediku. Tegelikult aga tegemist üsnagi õudsa ja mõnusa täiendusega Cthulhu maailmale (Shubb Niggurath). Gary Jonas ja Ed Gorman tegelevad, kumbki ise moel, mootorratturmõrtsukatega - tulemuseks äärmiselt veenvad ja õnnestunud õuduslood. Iseäranis Gormani oma, mis filmimaailma seob reaalsusega. Sama teeb ka Castro, ent tema Leone-Morricone õhustikust ja otsestest seostest kuulsa dollariepopöaga kantud jutustus lööb veel palju muuga. Üllatavalt paljuga. K.E. Wagner astub üles kunagi ammu poisikesena Roger Cormani filmi jaoks pitsakarpidele kirjutatud looga, milles natsid Antarktika all leiutanud imerelva ja üritavad maailma vallutada. Jabur? Aga kuidagi nii jabur, et lausa mõnus...
Ja veel väga palju üllatavat ja mõnusat selles raamatus, alustades Atlanta-alusest orjatööd prktiseerivast Vana Lõuna istandusest, lõpetades tõepoolest ka hiidputukate jms.
Plejaad tunnustatud õuduskirjanikke on ammutanud inspiratsiooni nii omaaegsete filmide temaatikast, kui sisust; mõned tegelevad ka tõepoolest koledate olupiltidega kinuvaatamisest; mõnede fantaasialend on aga nii nauditav, et drive-in`iga otsest seost nagu ei tekigi. Kaanereklaamidest saan teada, et 50-l näidati neis kinodes peamiselt haldedaid õudukaid hiidputukatest ja hulludest teadlasest; 60-70ndatel lisandusid mootorrattagängidele, mässuliste tiinedzheridele, vesternitele, jms kraamile pühendet filmid. Llugude kvaliteet ületab tunduvalt selle, mida võiks antud temaatikast oodata...
Näiteks. Nancy A. Collins kirjutab küll ühest küljest võrdlemisi stampliku draivinsüzheega noortejubediku. Tegelikult aga tegemist üsnagi õudsa ja mõnusa täiendusega Cthulhu maailmale (Shubb Niggurath). Gary Jonas ja Ed Gorman tegelevad, kumbki ise moel, mootorratturmõrtsukatega - tulemuseks äärmiselt veenvad ja õnnestunud õuduslood. Iseäranis Gormani oma, mis filmimaailma seob reaalsusega. Sama teeb ka Castro, ent tema Leone-Morricone õhustikust ja otsestest seostest kuulsa dollariepopöaga kantud jutustus lööb veel palju muuga. Üllatavalt paljuga. K.E. Wagner astub üles kunagi ammu poisikesena Roger Cormani filmi jaoks pitsakarpidele kirjutatud looga, milles natsid Antarktika all leiutanud imerelva ja üritavad maailma vallutada. Jabur? Aga kuidagi nii jabur, et lausa mõnus...
Ja veel väga palju üllatavat ja mõnusat selles raamatus, alustades Atlanta-alusest orjatööd prktiseerivast Vana Lõuna istandusest, lõpetades tõepoolest ka hiidputukate jms.