Pärast Päikese kustumist hääbuvast Maast on omajagu kirjutatud... Seekord siis satub üks tegelane imetabasel viisil kaugele tulevikku ja kooberdab natuke aega surnud või surevas ajastus ringi. Igal leheküljel esineb sõna "surm" 10-20 korda ning eks tüki eesmärk olegi pakkuda lugejale üks sõõm põrmuvajunud maailma hõredat õhku, mitte rohkemat. Mingit narratiivi pole ollagi.