Süzhee on siis järgmine... Kolib mees uude majja, vaatab aknast naabermaja poole ja näeb kardinanööri sikutavat peata naabrit. Järgmine kord samast aknast vaadates ujuvad naabril käed otsast, siis moondub too siuglevate kombitsatega keraks jne. Selge, et ustulnuk niisuguse "nõiaga" suhelda ei taha. Lõpuks, kui silmamoondaja on surnud ja ta majapidaja naabri "õuduste majja" tirib, juhtub too läbi sama kurjakulutava akna iseenda maja poole vaatama ning näeb jubedalt väändunud seintega maja... Alles siis jõuab talle pärale aknaklaasi kõverpeeglidefekti võimalus. Nii et: ära mõista naabri üle enne kohut, kui tead, et ei vaata teda läbi kõverpeegli. Ükskõik, kas vaimse või materiaalse.