Kasutajainfo

Märt Laur

29.12.1980–29.01.2020

  • Eesti

Teosed

· Märt Laur ·

Siesta

(jutt aastast 2001)
http://algernon.ee/node/318

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 2001; september
♦   ♦   ♦

eesti keeles: antoloogia «Stalker 2002: Eesti ulmeauhinna Stalker laureaadid ja nominandid»

Tekst leidub kogumikes:
  • Algernon
Hinne
Hindajaid
2
1
8
2
0
Keskmine hinne
3.231
Arvustused (13)

See Ladina-Ameerika kant on ikka yks vahva koht. Harglal leiti sealt Jeesukese säilmed, siin jutus on sinna maetud kurat teab kes.. Järgmine kord avastab keegi seletamatutel asjaoludel Moskvast selvasse kandunud Lenini mausoleumi koos Pirita kloostrist pihta pandud Pyha Birgitta säilmetega.. Pinnase erosioon tekib kõigest sellest hauakaevamisest - kohalikud ei saa maisi kasvatada. ;)

Tekst muidu oli ju ysna Ok. Syzee aga peaks saama ulmeliseks teha ka ilma mystiliste templite ja haudadeta. Peategelane, see kes tydrikuid vahtis kogu aeg, oli kah.. teooria poolest kak miinimum Neptuni kaliibris taat, jutus jäi aga mulje kui jobust. Ainus abiks tegelane - too poksijast preester, kellest oleks pidanud alustama!, jäi kõrvaltegelaseks ja lasti täiesti tarbetult enne lõppu maha..

Koloriiti ju oli, just taustas. Jutt ka jookseb. Asjalikku syzeed on vaja. Mitte niimoodi, et lastakse ja myrgitatakse, keldrites tapetakse kymnete kaupa kylaelanikke.. lugeja aga vaatab seda kõike hajameelses arusaamatuses ja kehitab õlgu.

Sorry et ma niimoodi pahasti aga mulle öeldi autorile tuleb tõtt rääkida.

Teksti loeti eesti keeles

Ausalt öeldes Avole midagi lisada ei oskagi. Märksõnadeks on jah puudused tegelaskujude kujutamisel ning intriigi osas. Selles loos lihtsalt ei olnud midagi sellist, mis sisemuses mingisuguse "nõksu" tekitaks.
Teksti loeti eesti keeles

Midagi on selle loo juures tõsiselt katki. Püüan näppu peale panna.

Esimene asi, mis silma torkab on see, et tegu pole mitte lõpetatud jutu, vaid viimase draftiga, millegi sellisega, mille kirjanik aluseks võtab ja elavaks looks muudab.

Teine nõrkus on see, et eranditult kõik tegelased on kõrvaltegelased. Ühtegi tegelast pole sedavõrd avatud, et ta peategelaseks võiks pretendeerida. Jällegi asjaolu, mis kinnitab, et tegu pole mitte valmis jutu vaid pooltootega. Detailid on täiesti puudu.

Nii et lugu tuleks lõpuni kirjutada. Rohkem tegevust sündmuskohal, rohkem elusat dialoogi, mitte tegevuse kiirreportaazhi; siis ei häiriks ka see et me don mistaniminüüdoligi taustast vähe teada saame, kogu tema missioon üsna segaseks jääb, ja teiste tegelaste käitumine üsna motiveerimatu on.

Mõtestatud lahtikirjutamise tulemuseks võiks olla üsna vihane lühiromaan. Ja kui ise ei viitsi, anna Belialsile.

Teksti loeti eesti keeles

Ütleme kohe ära, et minule see lugu - hoolimata oma puudustest - meeldis. Aga laiema lugejamenu saavutamiseks tuleks autoril eelarvustustes öeldu kõrva taha panna. Jah, ehk ei olegi "Siesta" mõeldud laiatarbekraamiks, ent kahtlemata pole see ka mingi eliitkirjandus.

Tooks välja kolm puudust. Esiteks algas jutt liiga vara peale. Teiseks, oli (kohati) üledetailiseeritud. Kolmandaks puudus peategelane.

Ei puutu küll otseselt teksti, ent ülesehitus oli ikka liiga sarnane "Operatsioon Dekadentsiga"; nii et ka konstruktsiooni üle tuleks ehk mõtiskleda. Inspiratsiooni korrumpeeerunud võimumängudeks polnud vaja kaugelt otsida... ja jutu dateering viitab ju ka üsna selgelt, et kust see kuumuseviha. Aga keskendudes rohkem ühe tegelase teotsemisele saab tavaliselt ladusamalt jooksva loo.

Põhimõtteliselt on see, mida taheti teha, ju välja tulnud. Mulle läks naha vahele sel lõunamere saarel valitsev langusemiljöö, võõrandumine ja degradeerumine, mis ometi don Speio pani vaatama tulevikku, sundis edasi elama, haarama uue armastuse järele, mitte nutma taga minevikku (hukkunud poega). Kui oli vaja valida kättemaksu (mineviku) ning tuleviku (armastus) vahel - mis sellest, et see saab olema don Speio mõistes üürike - langes valik kõige selle suunas, millest tol saarel kõige rohkem puudu oli.

Hinne on peaaegu et "viis"..., ei, tegelikult ongi.

Teksti loeti eesti keeles

peab olema ikka väga, vää-ga ulmesõbralik (trüki)väljaanne, mis seda mustandit kirjanduse hulka kuuluvaks peaks.
Teksti loeti eesti keeles

Märt, ära pane esimeses kolmes arvustuses kõlanud «kriitikat» tähele! Igatahes mulle ei tundu see kuigi adekvaatne.

Mulle jäi tõesti hämaraks, mida «asjaliku süzhee puudumise» all silmas peeti, selge on vaid see, et mõnele arvustajale selline fantaasia-vorm lihtsalt ei sobi, mõni on ilmselt oma kõhu rämpstoiduga (loe: halvemat sorti Mike Resnicku jantlugudega) lihtsalt pöördumatult ära rikkunud ja maitsmismeele minetanud.Mõni jälle ei ole vist enam võimeline tarbima veidi hämaramas laadis kirja pandud ulmetekste, kus kõike ei teha puust ja punaseks, ja kus üht-teist ka ise aru tuleb saada. Ja et igas viimases kui kirjandusteoses ei pea ilmtingimata peategelast olema. Ja nii edasi. Ja nii edasi.

Rääkimata sellest, et tegu pole kaugeltki mitte mingi viimase drafti või mustandiga.

Loodan nüüd sedagi, et märgatakse, et niimoodi eelnevais arvustusis olnud mõtteid kritiseerides olen kenasti välja toonud ka selle, mida mina antud teksti puhul esile tõstan. Ja et tegu pole tühja lahmimisega.

Igaks juhuks siiski. Meeldis kohutavalt see pool-maagilis-realistlik miljöö, mis isegi Harglal selja prügiseks teeb, meeldis see, et jutt ei olnud kirjutatud mingis «traditsioonilises» võtmes, et oli natuke isesuguse ülesehituse ja karakteritepaigutusega. Meeldis huvitav fantastiline külg, samuti see, et tegelasi oli võimalik eristada ka nende jutu ja oleku järgi (mitte nagu Bergil, kus vaid nimed seda rolli täidavad).

Elav, värvikas ja pea perfektne maaling! Otse loomulikult pole see laiatarbekraam. Ning sama loomulikult ei tuleks seda Belialsile anda, kui just soovitajal pole tahtmist lugeda «üht vihast lühiromaani», kus lehekülgede kaupa kaljud ohkavad, keldriseinad ägisevad ja muu ulmekirjanduslik pseudoanimism õilmitseb.

Teksti loeti eesti keeles

Kui mitte väga pretensioonikas olla, siis vóib öelda, et lugu oli seeditav. Algas nagu normaalselt, aga siis jooksis kandev idee kuhugi metsa. Ootasin konkreetsemat esitust, et mis selles kirikus siis nii iseäraliku oli? Millest see tappev kuumus? Kuidas oli teatava don-i missioon kirikuga seotud? Ja miks korraga arusaamatu (ja mitte eriti korda minev) märul lahti läks?

Kirjeldused olid muidugi head, kuigi kohati koormavad. Aga kerge meeleolu tekkis ja see kompenseeris nii móndagi. Ja móned osavalt esitatud detailid (nagu vihje fellatiole) tóstsid loo väärtuse seeditavale tasemele.

Mind ei häirigi niivórd vastamata jäänud kysimused, kui kogu jutt oleks parajas móistuka vótmes kirjutatud vói pretendeeriks katsele viljeleda midagi postmodernset vói meelega AINULT vihjata jutu ivale... Aga kuna jutu esitluslaad mahub siiski klassikalisse raamistikku, siis ootaksin meelsamini, et ma ei peaks lahtiste otsade yle pead murdma jääma. Seetóttu kolm-pluss.

Teksti loeti eesti keeles

Püüdsin ette kujutada, nagu Golikov ja Sulbi arvasid, et see on hiigla hea jutt. Ei tulnud välja.
Autor pingutas ulmelisusega üle. Maailma kõrbestumist ja kuumenemist ning ookeanipinna kilomeetrilist langust ei kasutatud millekski ja sellepärast poleks neid üldse sisse tooma pidanud.

Muidugi ei pea igas loos peategelast olema, aga nad ei tohi ka külmaks jätta. Minu jaoks oli see nagu sipelgate igapäevaelu: see, mida nad teevad, on oluline nende endi jaoks, aga mina ei saa aru Cristobalist ja Mauriciost ja tunnen, et don Speio oli luuser nagu Igor "Igori surmas".
Lanzo assotsieerus mulle paavstiga, kes valitses 913-914 ja oli viimane ilma järjenumbrita paavst. Kui selle haud oleks olnud, siis see oleks veel midagi päästnud, aga pärast vaatasin, et paavst oli hoopis Lando.

Teksti loeti eesti keeles

Kuni viimse 100 täheni olin kindel et virutan jutule nelja, aga...Tohutult oli loogikavigu. See kõrbelinn ei olnud ju teab mis suur? Miks siis sellises mõtetus kolkas peaks olema juveliir ja degusteerija? Pointless job on see Ladina Ameerikas või kus iganes see tegevuspaik oli. Ükski mõistlik linna juhtiv meeskond ei loovuta äärmiselt suurt kultuuriväärtust (pühakoda) mingi tobeda kuumuse pärast -- lihtsalt selle pärast et vantidel oleks kus istuda. Ja kui linnapea oli sihuke altkäemaksuvõtja, siis oleks saanud hoopis teisiti kasutada teda ära... liiga klassikaline oli autori mõttelaad selles osas. Ja siis kuskilt 1000 kilomeetri kauguselt tulevad kohale buldoosrid??!! see ei ole normaalne. Isegi see pole tavaline, et kuskil kuumas kanjonilähedasel maaalal kohtad pühakoda. Kui kirjutada sellistest aladest juttu, siis tasub ikka ennast ka kujutleda sinnasamma. Esiteks pole ehitised sellised nagu sa kirjeldasid ja kirik kui selline on parim koht kus viibida (tead sa kui külmad võivad olla puht-kivist tehtud kirikud?) Igasugu elanike keldriviimised olid pointlessid. Võiks nagu selgitada ka miks see tarvilik on. Tapmine on kõige äärmuslikum ohust väljapääse viis minu teada. Kanjonid olid miskipärast karmilt mudased, massiivsed rauakolakad hakkasid alla vajuma. Ebanormaalsus. Autor ikka võiks tutvuda ka maastikuga, näiteks millised on kanjonid vihmasaju ajal. Loodusfilimidest ainult ei piisa. Targema inimese nõu on tarvis. Ja siis oli teksti lükitud ka mingi tobe naine, kes mõistatuslikul põhjusel pani surematu (jumala ilmselt?) armuma. Oli tahetud macholikult erootilist keskkonda luua teatud kohtades, kui milleks see? Kui sihukest juttu needusest kirjutada, siis tasuks ikka keskenduda rohkem teema läbimõtlemisele kui mingitele suvalistele kõrvalosatäitjatele hetkelisele kirjeldamisele nagu nad kõik olid. Kui kirjutada karmist needusest, siis võiks kirjutada tõsiselt--- realistlikult ja mis tekitaksid tunde nagu lugeja elaks sünduspaigas sees. Autorile lisamärkuseks -- ära lüki sisse mõtetuid võrdlusi (ala "nagu dingo puuris") Ja nimed olid nagu nad olid.. mitte meeldejäävad ja nagu seebikatest võetud. Ja nüüd kui ma üritan arvustust lõpetada (tuli küll välja kui kriitika) -- tekib tunne, et juttu oleks saanud KÕVASTI paremini ette kanda. Kirjutamisoskust autoril on, kuid... võiks nagu mõelda tekst kriitiliselt läbi. Siit ka kaks. PS: Armageddon kirjutatakse ilma H`ta.
Teksti loeti eesti keeles

Poolik ja viimistlemata, kuigi mõningat elamust siiski pakkus. Meeleolukas, muud ei oskagi öelda, sest süzee oli ikkagi lõpuni läbi töötamata. Ent ML-ist saab asja, niipalju võib lubada.
Teksti loeti eesti keeles

Suhteliselt talutav lugu, aga mitte nii hea et ma seda hindega "hea" hinnata raatsiksin. Lugedes kippus meelde Robert Rodriguez`i film "Desperado", kus samuti õhkkond tegevuse üle domineerima kippus. Hea film oli sellest hoolimata.
Teksti loeti eesti keeles

Olen enamasti Märt Saare arvamusega nõus, aga ainult enamasti. Mind vaevas terve jutu vältel tegelikult ainult üks küsimus, kuidas sai selline keset pärapõrgut asuv ja ilmselt ilma mingite kindlate sissetulekuallikateta linn endale kõike seda janti (luksust armastav korrumpeerunud linnapea, ehitustegevus, jne. jne.) lubada? Isegi pöördvõrdeliselt jõukamates regioonides oleks selline trall võimatu. Ja mis kuradima kast seal kirikus siis peaidus oli, et kõik seda ihkasid. Ja need paadunud kurikaelad, kus need tulid? Ja poksijast preester, nagu mingi seriaalikangelane jänkistanist! Inemeste motiveerituse tagamaad jäid ikka üsa ähmaseks. Loomulikult tuleb tunnistada, et atmosfääri tekstis oli, teose ülesehitus rikkus kõik ära. Lõppkokkuvõttes, kena pakend, aga ei mingit sisu. Kolm
Teksti loeti eesti keeles

Esimene autori pala mida olen lugenud, nii et ei oska seda tema teiste töödega võrrelda ja hinnata kas Lauri parimate tööde kategooriasse kuuluva teosega. Seetõttu panen hindeks ka igati korraliku 4, seda üldise eesti ulme kontekstis siis. Aga üldiselt lugu meeldis, eriti tegevuspaik - higist tilkuv kõrbe väikelinn, kus oodatakse iga vihmapiiska kui hingeõnnistust. Kiidan autori kirjutamisoskust, väga ladusalt kirjutatud ning mõnus lugeda, kui leheküljed raamatus kiiresti mööduvad. "Siesta" kutsub kindlasti teiste autori teostega tutvuma.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2026
veebruar 2026
jaanuar 2026
detsember 2025
november 2025
oktoober 2025

Autorite sildid: