Võimalik, et muusika, lugemise ajal mängis mul taustaks «Ataraxia», on sihuke Itaalia darkwavei band... võimalik, et tõesti muusika.
Kuigi, teisel lugemisel hakkasin ma vist pisut rohkem üldse selle loo peale mõtlema – iseäranis sel hetkel, kui kirjeldati, kuidas magamistoa laual asuva nukumaja foonil öine tähistaevas paistis. Toas!?
Nagu M. R. Jamesil kombeks on ka selle jutu kangelasteks antikvaarsustega tegelevad isikud: antud juhul ostab üks koguja muinsuste poest mingi nukumaja. Läheb koju ja paneb sellesama nukumaja lauale oma magamistoas... öösel nukumaja asukad elustuvad ning «mängivad maha» rõveda mõrvaloo ning ka üleloomuliku tondiloo.
Mõnus puhas fantaasia, mis oma zhanrisiseses loogikas on täiuslik! Kohustuslik pala tondilugude austajale!!!
Paadunud fännid, kes soovivad loo esmatrükki omandada, peavad paela kaela panema... vaevalt neist kellelgi niipalju raha on, et selle jutu esmatrüki ainueksemplari omandada. Jutt on kirjutatud kuninganna Mary nukumaja raamatukogus asuva raamatu jaoks... see «Empire Review`s» ilmunu oli tegelikult juba teine «trükk»!