Arvustus märkimaks õuduskirjanduse suurkuju surmadaatumit.
Vähe on autoreid, kes põhitöö kõrvalt kirjutasid kolmkümmend juttu, mis kõik klassikaks saanud ja andnud impulsi terve koolkonna tekkeks. Ghost story oli muidugi ka enne Jamesi olemas - eks ta tekkis veel enne massikirjandust, ent ikkagi... James pani paika kaanonid, mille järgi veel tänapäevalgi jutte treitakse ja mida kuidagi ei suudeta ületada.
James polnud võibolla suurem asi kirjanik - kui klassikalisi novellitehnilisi aspekte silmas pidada, karakteriseeringut jms. Jubedustunde ja salapäara loomisel aga ületamatu meister.
See kogumik koondab valdava enamuse tema loomingust, kuulsama võiks öelda. Välja on jäänud vaid paar hilisemat ja lõpetamata juttu. Jamesil olid mõned reeglid tondijuttude kirjutamiseks - neist pidas ta ikka kinni ja tõestas ka sisuliselt ühte ja sama asja kirjutades, oluliselt kaanoneid muutmata, saab end surematuks kirjutada.
Ma ei julge siit ühetgi juttu eelistada, muidugi on etemaid ja kehvemaid aga ületamatuks jäävad stiil, tunnetus ja vilumus tondijuttude loomisel. Samuti nende konstrueeritus, ülesehitus. Nauditavalt seatkase detaile ritta ja seostesse, doseeritakse õudusannust ja salapära, vihjete kaudu hakkab lugeja teadvuses töötama hirmus avastus...
James ise öelnud, et tal palju lõpetamata jutte, mõned neist ainult visandites. Lõpuni kirjutas väärikamad kavandid - kui ta kõik komponendid välja mõtles ja õige nurga alt juttu sisse suutis panna. Sellisest hoolikusest tingitud ka Jamesi loomingu kasinus. Ja seegi, et kirjanik ei korranud ennast kunagi õuduskomponentide väljamõtlemisel.
Vähe on autoreid, kes põhitöö kõrvalt kirjutasid kolmkümmend juttu, mis kõik klassikaks saanud ja andnud impulsi terve koolkonna tekkeks. Ghost story oli muidugi ka enne Jamesi olemas - eks ta tekkis veel enne massikirjandust, ent ikkagi... James pani paika kaanonid, mille järgi veel tänapäevalgi jutte treitakse ja mida kuidagi ei suudeta ületada.
James polnud võibolla suurem asi kirjanik - kui klassikalisi novellitehnilisi aspekte silmas pidada, karakteriseeringut jms. Jubedustunde ja salapäara loomisel aga ületamatu meister.
See kogumik koondab valdava enamuse tema loomingust, kuulsama võiks öelda. Välja on jäänud vaid paar hilisemat ja lõpetamata juttu. Jamesil olid mõned reeglid tondijuttude kirjutamiseks - neist pidas ta ikka kinni ja tõestas ka sisuliselt ühte ja sama asja kirjutades, oluliselt kaanoneid muutmata, saab end surematuks kirjutada.
Ma ei julge siit ühetgi juttu eelistada, muidugi on etemaid ja kehvemaid aga ületamatuks jäävad stiil, tunnetus ja vilumus tondijuttude loomisel. Samuti nende konstrueeritus, ülesehitus. Nauditavalt seatkase detaile ritta ja seostesse, doseeritakse õudusannust ja salapära, vihjete kaudu hakkab lugeja teadvuses töötama hirmus avastus...
James ise öelnud, et tal palju lõpetamata jutte, mõned neist ainult visandites. Lõpuni kirjutas väärikamad kavandid - kui ta kõik komponendid välja mõtles ja õige nurga alt juttu sisse suutis panna. Sellisest hoolikusest tingitud ka Jamesi loomingu kasinus. Ja seegi, et kirjanik ei korranud ennast kunagi õuduskomponentide väljamõtlemisel.