Tegu on küllalt tüüpilise M.R.Jamesi tekstiga, seega võib panna kõrge hinde ja võtta teadmiseks, et päris pilvedesse heljuma see lugu nüüd ka ei vii. Peategelane satub kuhugi maavõõrastemajja-kõrtsi, kus ta paigutatakse tuppa nr.12. Ta märkab, et asutuses puudub tuba nr.13 ja seletab seda võõrustajate püüuga arvestada võimalike ebausklike klientidega. Ent siis ilmneb, et öisel ajal tekib koridori ka uks numbrite 12 ja 14 vahele. See selgitab külalisele, miks talle öösel oma tuba väga väike tundus ja miks sama tunne valdas ka toa nr.14 asukat. Mis aga selles toas toimus...no ehkki see jäigi vähe ähmaseks, oli see siiski selle jutu mõjusaim koht.
Tegelikult on mu pandud "viis" vist ikka küllalt tugev.