Ei meeldi mulle sellised lood, kus tähtsatest sündmustest libisetakse lihtsalt üle. Jutu tempo on küll kiire ja otseselt igav ei hakka, kuid mingit erilist feelingut küll ei teki. Maailm on huvitav, peategelane just sellnine, kellele lugeja saab kaasa elada ja ometi rikub liigne kihutamine kõik ära. Ma ei pea seda iseseisvaks jutuks, vaid jutu visandiks. Sellepärast ka kolm.