1.
12
3.25
1.
4
2.5
2.
16
4.0
3.
12
3.917
4.
24
4.458
5.
12
3.667
6.
5
3.6
7.
10
3.1
8.
7
3.857
9.
20
3.85
10.
6
3.833
11.
5
3.4
12.
13
4.615
13.
9
2.0
14.
24
4.583
15.
19
3.789
16.
7
4.0
17.
14
3.643
18.
4
2.75
19.
9
3.556
20.
7
3.857
21.
9
3.667
22.
11
4.545
23.
5
4.2
24.
9
2.778
25.
2
3.0
26.
2
4.5
27.
3
4.333
28.
2
4.5
1.
11
3.545
(jutt aastast 2003)
eesti keeles: ilmunud vaid perioodikas
On stiil, on karakterid, on tegevusliin. Syþeeks ma seda kyll ehk ei nimetaks, aga syþee on klassikalisel narratiivustaval kujul pole ka (vastupidiselt yldlevinud pettekujutlusele) tingimata vajalik.
Vaatamata RPG-lisusele pole ka maailmal viga (on see Irve omaga sarnane või iseleitud, tahaks kyll teada). Ja Paani sinnakõndimine oli sedavõrd loomulik, et madaltaseme eluviis hakkas meeldima. Kui pärast Kelme oli veel huvi, et mis mõõgad ja väravad, siis nyyd ei ole. Kõiki asju ei pea alati ära seletama ja punaseks värvima, kes seda vajab, söögu bergi. Ei taha mina teada, mis ja miks. Mul niigi hea ninaesine, antagu ainult rohkem.
Viis jääb Kelmide ja Malini vahele, head kõik.
