Oleks autor üks kõige lihtsam kodanik siin kaunil õitsval Eestimaal, siis ei arvustakski seda üllitist. Oli küll parem kui esimene osa "sadistpäkapike" seeriast, kirjaand oli tunduvalt arenenud, kuid ironiseeriva ja lapsiku naljatamisega oli üle pingutatud. Ei naernud kordagi, ei nutnud kordagi, olin tõsine kui lugesin... järelikult hinne: 3. Üks absurdseimaid lauseid tekstis, kõlas järgmiselt: "Viimased olid eriti tüütud, kui päkapikk, taskud kullakangidest ligi maad, püüdis võimalikult märkamatult esimese kloaagitoru poole vudida."