Lugulaul sellest, miks V-Dmitri ja M. Tänav hakkasid ulmejutte kirjutama. Aga miks V-Dmitri just selliseid lugusid peab kirjutama, seda ma küll ei mõista. Need mõttetud ja hambutud naljad mind igatahes naerma ei ajanud ja üldse ajas kogu lugu une peale. On see pala vist teatud kitsale grupile või üldse teistsuguse peakujuga inimestele, igatahes minu ajudest läks mööda.
Hoiatus armsatele lugejatele (või meeldetuletus) ehk väike tähendus järelsõna juurde: fakt ehk tõik ehk tõsiasi ehk tõsikindel üksikteadmine ei saa kohe kuidagi vale olla, isegi mitte ulmes. Vale pole fakt ja fakt pole vale!