Miskipärast lummas mind selle loo pealkiri, aga sisu midagi vapustavat küll ei ole. Nimitegelane on üks kullakaevanduse abitööline, kelle päritolu arvatakse lihtsast mehhiko kõlapildiga nimest hoolimata ulatuvat algasukate - asteekideni - välja. Sügavamate kullamaagi lademeteni jõudmises purustatakse võimsa lõhkelaenguga pinnas, mis tekitab tohutult sügava lõhe. Juan Romero kuuleb ja tunnetab sellest sügavikust lähtuvat kummalist tõmmet ja veidraid hääli. Et need ta esivanemate vaimud on, jääb vaid minu oletuseks, sest süzhee on segane. Traagiline lõpp on aga igal juhul tõsiasi.
Tugev keskmine selle autori tase. Jutu kirjutamisaastaks on 1919.